Eesti elanikest toetab põgenike vastuvõtmist 79 protsenti inimestest.

Eestlastest toetab Ukraina põgenike vastuvõtmist 92 protsenti ja muudest rahvustest elanikest 51 protsenti vastanutest. Veebruaris oli eestlaste seas toetus sisuliselt sama, muust rahvusest inimeste puhul on toetus paar protsenti tõusnud.

Lisaks selgus, et eestlastest vastajatest usaldab Eesti ajakirjanduse kajastusi 89 protsenti vastanutest ja Venemaa kanaleid kaks protsenti. Muust rahvusest elanikud usaldavad sõja teemal teabe saamisel Eesti kanaleid 39 protsenti inimestest. Venemaa kanaleid usaldab 27 protsenti vastanutest. Veebruari lõpus oli see näitaja veel 34 protsenti.

Töötukassa Pärnumaa osakonnas käib järjest rohkem Ukraina põgenikke tööd otsimas. On neid, kes on end töötuna arvele võtnud. Pärnumaal on üle 400 vaba töökoha ja 130 firmat on nõus ukrainlastele tööd pakkuma.

"Eilse seisuga on Pärnus töötuna arvel 41 sõjapõgenikku. Aga meie juures siin kohapeal on käinud ligi 90 inimest. Enamus neist tulevad siia sooviga leida tööd. Töötuna arvele tulek ei ole eeldus töö saamiseks. Kui inimene aga leiab meilt mõne sellise pakkumise, kuhu ta sooviks kandideerida, siis vahendatakse seda kontakti ja tal on võimalus kandideerida," rääkis Töötukassa Pärnumaa osakonna tööandjate konsultant Kristjan Heamäe.

"Töötuna arvelolek annab võimaluse kasutada Töötukassa teenuseid, aga töötuna arvele saavad tulla üksnes need, kes on saanud rahvusvahelise kaitse," lisas Heamäe. "Kui tuleb inimene arvele, kellel on tööle saamiseks vaja oskusi juurde, olgu see keeleõpe, mingid muud kogemused, siis koostöös oma nõustajaga on võimalik seda arutada."

Kaks naist, ema ja tütar, on Töötukassas esimest korda. Nad jõudsid Eestisse 13. märtsil, on oma dokumendid korda saanud ja otsivad tööd.

"Ukrainas töötasin kaupluse juhatajana, aga siin olen valmis töötama, kus on võimalus. Pärnus elame Tervise võõrastemajas. Elamine anti kuuks ajaks. Mis saab edasi, me ei tea. Elamist me pole veel leidnud," rääkis tööotsija Tatjana.