Kuigi mitu riiki leidis, et aitamiseks tuleks luua eraldi fond, ei jõutud esmaspäeval üksmeelele.

See tähendab, et praeguse kokkuleppe kohaselt saaksid enim põgenikke vastu võtnud riigid kasutada taastefondi raha kiirkorras.

"Eesti vaates tähendab see põhimõtteliselt üheksat miljonit vabanevat raha. See on kaugel sellest, milline oleks vajadus," ütles siseminister Kristian Jaani "Aktuaalsele kaamerale".

"Kui me räägime taasterahadest, siis võimalus, mida komisjon täna pakub, on 45 protsendi ulatuses tuua ettepoole. Eesti vaates ligi 30 miljonit eurot, mida saaks varem kasutada, aga see ei ole ekstra raha. See on raha, mis on juba planeeritud muudeks tegevusteks. Lihtsalt me saame seda kasutada muudel eesmärkidel ja kiiremini. See ei ole ka päris õige, sest tegelikult on vaja ikkagi täielikke rahalisi vahendeid saada," rääkis ta.

ERR-i Brüsseli korrespondent rääkis "Aktuaalses kaameras", et riigid ilmselt jõuavad põgenike aitamiseks mõeldud rahas kokku. Ta lisas, et Jaani sõnul jäi Brüsselis mulje, et mingil hetkel otsustavad riigid suure fondi loomise ära.

Värgi sõnul näitas eelmine põgenikekriis, et tuleb oodata ära, kui suureks kriis kujuneb ning seejärel teha otsused suurte summade kohta.

Värk lisas, et praegune põgenikekriis pole ka eelmisega võrreldav, sest nüüd on EL-i liikmesriigid oluliselt solidaarsemad ja valmis võtma vastu rohkem sõjapagulasi kui eelmine kord, isegi näiteks EL-i välisest Moldovast.