Uuring: Eesti elanike kaitsetahe püsib kõrge, ohuna nähakse küberrünnakuid

Eesti elanike valmidus kaitsetegevuses osaleda püsib valdavalt kõrge. Samas kasvab elanike osakaal, kes usuvad, et elukeskkond Eestis on kümne aasta pärast praegusest ebaturvalisem – peamisteks ohtudeks peetakse valeuudiste levikut ja küberrünnakuid.
81 protsenti Eesti elanikest arvab, et Eesti riik peaks igal juhul osutama relvastatud vastupanu juhul, kui mõni riik Eestit ründaks, selgub kaitseministeeriumi tellitud iga-aastasest avaliku arvamuse uuringust.
Kaitsetegevuses oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis osalema 62 protsenti Eesti elanikest, mis on samaväärne tulemus kui kahel viimasel aastal. Eestlaste valmisolek on kõrgem (69 protsenti) kui muust rahvusest elanikel (48 protsenti).
Pool Eesti elanikest usub, et Eestit oleks võimalik kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni ning enam kui pooled hindavad, et Eesti riik on viimastel aastatel riigikaitset arendanud hästi.
Positiivselt suhtutakse kaitseväe tegevustesse ja õppustesse – näiteks reservväelaste kogunemisi toetab 81 protsenti ning liitlaste lennuharjutusi Eesti õhuruumis 79 protsenti elanikest.
Harjutusväljade laiendamist pooldajate hulk on kasvanud kolme protsendipunkti võrra 64 protsendini.
Enam kui kaks kolmandikku Eesti elanikest leiab, et kaitsekulutusi tuleks kas tõsta või säilitada senisel tasemel. 35 protsenti vastanutest toetab kaitsekulutuste edasist suurendamist ning sama suur osa peab õigeks jätkata praeguse tasemega.
Kaitsekulutuste vähendamist toetab 17 protsenti elanikest ning see näitaja ei ole muutunud võrreldes eelmise aastaga, kui kaitsekulutused olid veidi rohkem kui kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Võrreldes aasta varasema ajaga on 12 protsendipunkti võrra kasvanud nende inimeste osakaal, kes peavad õigeks säilitada kaitsekulud praegusel tasemel.
Üha vähem usuvad elanikud julgeolekukeskkonna paranemisse
Uuringust nähtub, et juba neljandat aastat kasvab aga elanike osakaal, kes usuvad, et elukeskkond Eestis on kümne aasta pärast praegusest ebaturvalisem. Nende osakaal, kes usuvad, et elukeskkond jääb samasuguseks, on languses. Nüüdseks on nende osakaal, kes usuvad ebaturvalisemasse tulevikku, suurem (33 protsenti) kui nende osakaal, kes usuvad samasugusesse tulevikku (29 protsenti).
Kõige tõenäolisemaks Eestit lähiaastatel ähvardavaks ohuks peetakse valeuudiste levikut (86 protsenti hindab väga või küllaltki tõenäoliseks) ning küberrünnakuid riiklike süsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (84 protsenti).
Kõige vähem tõenäoliseks peetakse ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu (49 protsenti), epideemiate levikut ja suuri tööstusõnnetusi või loodusreostust.
Elanike hinnangul kujutavad kindlasti ohtu rahule ja turvalisusele maailmas väärinfo ja valeuudiste laialdane levik, küberrünnakud, Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides ning Venemaa sõda Ukrainas. Nendes näeb kindlat ohtu 55–58 protsenti elanikest.
Võrreldes 2025. aastaga nähakse kindlat ohtu vähem Venemaa mõjuvõimu taastamiskatsetes (langus 62 protsendilt 56-le) ning ka Venemaa sõjas Ukrainas (56 protsenti), mis olid siis esikohal. Tuumarelvade kasutamist peetakse samas suuremaks ohuteguriks kui aasta varem (kasv 45-protsendilt 50-le).
Eesti elanikest 71 protsenti tunneb end isiklikult turvaliselt arvestades üldist julgeolekuolukorda Eestis ja maailmas, sealhulgas 13 protsenti tunneb end väga turvaliselt.
Ebaturvalisemalt tunnevad end sagedamini naised, 20–29-aastased, muust rahvusest ja Tallinna elanikud.
NATO kõrval väärtustavad Eesti elanikud üha enam Baltimaade koostööd
Viimastel aastatel on vähenenud elanike usk sellesse, et Eesti julgeoleku võiks tagada ainuüksi NATO-sse kuulumine ning kasvanud arusaam, et selleks on vaja teha koostööd Baltimaade ja Euroopa Liidu tasandil ning ka ise vabatahtlikult riigikaitsesse panustada.
Enam kui pooled Eesti elanikud usuvad, et NATO-sse kuulumine tagab Eestile suurima julgeoleku. Kolmandik elanikest leiab, et julgeoleku tagab ka liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis. Pea sama paljud peavad julgeoleku suurimaks tagajaks Balti riikide kaitsealast koostööd – kui aastal 2022 oli see 13 protsenti, siis selleks aastaks toetab seda 30 protsenti elanikest.
Vahepeal kasvanud usk sellesse, et oluline on koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega, on hetkel taas pisut vähenenud.
82 protsenti elanikest pooldab Eesti kuulumist NATO-sse – see näitaja püsib kõrgel tasemel ning ei ole aastaga oluliselt muutunud.
Eesti elanikest 71 protsenti usuvad, et NATO liikmeks olek hoiab ära võimaliku Eestist ähvardava sõjalise konflikti, sealhulgas 23 protsenti on selles kindlad. 22 protsenti ei usu sellesse ja seitse protsenti ei oska hinnangut anda.
Neist, kes kindlasti ei usu, et NATO liikmesus Eestit sõja eest kaitseb, pooled leiavad siiski, et konflikt puhkedes osutab NATO otsest sõjalist abi. Veerand neist arvavad, et abi piirdub poliitilise ja diplomaatilise abiga ning vaid 13 protsenti ei usu üldse NATO abisse.
56 protsenti elanikest tunneb, et NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud täiesti või pigem piisavalt, et tagada Eesti julgeolek. Võrreldes 2023. aastaga on seda hoiakut jagavate inimeste osakaal iga aastaga üha langenud (69 protsendilt 56-le). Samal ajal on vähehaaval kasvanud nii nende osakaal, kes hindavad seda ebapiisavaks kui ka nende osakaal, kes ei oska seda hinnata.
NATO liitlasvägede kohalolekusse suhtutakse väga positiivselt – 82 protsenti elanikest pooldab seda ning vaid 12 protsenti on selle vastu.
Eesti elanikest 52 protsenti pooldab ka Eesti kaitsejõudude osalemist rahvusvahelistes operatsioonides. Võrreldes 2023. aastaga on toetus sellele iga aastaga vähehaaval langenud.
Ukraina sõja toetamise jätkamise poolt on 67 protsenti Eesti elanikest. See näitaja püsib eelmise aastaga samal tasemel. Toetamise jätkamist pooldab 80 protsenti eestlastest ja 41 protsenti muu rahvuse esindajatest.
Uuringu "Avalik arvamus riigikaitsest" viis kaitseministeeriumi tellimusel läbi Kantar Emor. 2026. aasta märtsis toimunud küsitluses osales 1372 Eesti elanikku vanuses 15–74. Uuring viidi läbi veebis ja telefoni teel.
Tegemist on jätkuga aastatel 2000–2025 tehtud avaliku arvamuse uuringutele.
Toimetaja: Valner Väino










