Mis on oluline 23. märtsil kell 22.25:

- Ukraina relvajõudude sõnul on Vene väed asunud täielikult hävitama Ukraina kriitilist taristut;

- Kolmapäeval evakueeriti üle 4500 inimese;

- Harkivis on hävinud ligi 1000 elumaja;

- USA mõttekoja ISW hinnangul on Venemaa prioriteet on üha enam Ukraina linnade kaugpommitamine, kuna senised maismaapealetungid on ebaõnnestunud;

- Pentagon: Mariupolis käivad ägedad lahingud, linna pommitatakse Aasovi merelt;

- USA ametnik: Ukrainasse on jõudnud esimesed relvatarned uue sõjalise abi raames;

- Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul jätkasid Vene väed kolmapäeval Ukraina pealinna pommitamist;

- Ukraina: Kiievi eeslinn Irpin on 80 protsendi ulatuses Ukraina vägede kontrolli all;

- Briti luure hinnangul pole Venemaa suutnud okupeeritud linnades elanikke oma mõjule allutada ning püüab seetõttu sealseid meeleavaldusi üha vägivaldsemalt maha suruda;

- Lääneriigid jätkavad Ukraina toetamist relvastusega, kuid ei soovi seda enam avalikult reklaamida, ütles üks teemaga kursis olev allikas;

- Poola saatis riigist välja 45 Venemaa diplomaati;

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Ukraina ametnikud: venelased hävitasid Tšornobõli tuumajaama kesklabori

Tšornobõli keelutsooni haldav riiklik agentuur teatas, et venelased kahjustasid nende keskanalüüsilaborit, mis töötles ka palju radioaktiivseid jäätmeid.

Ukraina: Kiievi eeslinn Irpin on 80 protsendi ulatuses Ukraina vägede kontrolli all

Kiievi eeslinna Irpini linnapea ütles kolmapäeval, et Ukraina sõjavägi kontrollib nüüd 80 protsenti linna territooriumist. 

Irpini linnapea sõnul jätkavad Venemaa väed linna pommitamist. Ukraina politsei teatas kolmapäeval, et alustab linnas uuesti tööd. See on järjekordne märk, et Ukraina väed võtavad tagasi territooriumi Kiievi ümber, vahendas CNN. 

Irpinis on toimunud ägedad lahingud juba neli nädalat. Viimaste päevade jooksul on aga üha rohkem märke, et Ukraina vägede vasturünnakud Kiievi all on olnud edukad.

Kolmapäeval evakueeriti üle 4500 inimese

Ukraina presidendi kantselei juhi Kirill Tõmošenko sõnul evakueeriti kolmapäeval mitmest linnast mööda humanitaarkoridore kokku 4554 inimest.

2912 inimest lahkus Mariupolist erasõidukites.

Teisipäeval suutis mitmest linnast üle kogu riigi põgeneda 8057 inimest.

Klõtško: Vene väed jätkavad Kiievi pommitamist

Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul sai kolmapäeval pealinnas surma üks ja raskelt vigastada kaks inimest, kui pommid tabasid ühe kaubanduskeskuse parkimisplatsi.

"Vaenlane jätkab pealinna pommitamist," ütles Klõtško sotsiaalmeediasse tehtud postituses.

Harkivis on hävinud ligi 1000 elumaja

Harkivi linnapea Ihor Terehovi sõnul on linnas Vene vägede pommitamise tõttu hävinud kokku 1143 hoonet, neist 998 olid elumajad.

Harkivit, mis asub Venemaa piiri lähistel, peetakse Vene vägede üheks peamiseks sihtmärgiks ning linn on olnud mitu nädalat tugevate rünnakute all.

USA ametnik: Ukrainasse on jõudnud esimesed relvatarned uue sõjalise abi raames

USA kõrge ametnik ütles telekanalile CNN, et 800 miljoni dollari suuruse uue sõjalise abi esimesed tarned on jõudnud Ukrainasse. 

USA jätkab ülejäänud relvastuse tarnimist Ukrainasse ja teeb seda nii kiiresti kui võimalik, ütles ametnik. 

USA relvasaadetised sisaldavad muu hulgas 800 Stingeri õhutõrjesüsteemi ja 100 ultramoodsat ründedrooni. Ametnik ei täpsustanud, millal kõik relvatarned Ukrainasse kohale jõuavad. 

Pentagon: Mariupolis käivad ägedad lahingud, linna pommitatakse Aasovi merelt

USA kõrge kaitseametnik ütles, et Mariupolis ja selle ümbruses käivad ägedad lahingud. Sadamalinn kannatab nüüd ka Venemaa mereväe rünnakute all. 

Ametniku sõnul peavad venelased Odessa suunal Mõkolajivi alt Ukraina vasturünnakute tõttu taganema.

Samuti korraldas Ukraina vasturünnaku Harkivi lähedal Izjumi linna juures, vahendas The Guardian.

"On märke, et ukrainlased on nüüd võimelised ja valmis territooriumi tagasi vallutama," ütles USA kaitseametnik. 

Ka USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby sõnul on näha, et Ukraina jõud on hakanud rohkem rünnakupositsioonidele minema. Ta lisas, et Hersoni lähedal on ukrainlased üritanud territooriumi tagasi saada.

"Nad on kaitsnud väga targalt, väga väledalt, väga loovalt kohtades, mis on nende hinnangul õiged, ja me oleme nüüd näinud, et eriti Hersoni lähistel on nad püüdnud territooriumi tagasi saada," ütles ta.

Pentagoni hinnangul kimbutavad Venemaa armeed endiselt moraaliprobleemid. Puudus on toidust ja kütusest. Samuti räsib sõdurite moraali külm ilm.

London: Venemaa väed proovivad Ukraina väed riigi idaosas ümber piirata

Suurbritannia kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et Venemaa väed proovivad Ukraina vägesid riigi idaosas ümber piirata. Venemaa plaanib edasi tungida Harkivi juurest põhjas ja lõunas Mariupoli suunast. 

"Venemaa väed viivad läbi tõenäoliselt reorganiseerimise, enne kui jätkavad ulatuslikke pealetungioperatsioone," teatas ministeerium. 

Ministeeriumi hinnangul üritavad Venemaa väed endiselt Mõkolajivist mööda minna ja liikuda edasi läände Odessa poole.

USA ametnik: Venemaa armee võitlusvalmidus langes alla 90 protsendi sissetungieelsest tasemest

Ametnik vihjas, et Venemaa armee on kaotanud palju sõjatehnikat ja elavjõudu, vahendas The Guardian. 

"Nad kulutavad kohutavalt palju, kuid varasest sügisest on nad ka väga palju kokku kogunud ja neil on palju varustust saadaval. Esimest korda võis see langeda veidi alla 90 protsendi," ütles ametnik. 

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

- elavjõud umbes 15600;

- tanke 517;

- jalaväe lahingumasinad 1578;

- lennukid 101;

- kopterid 124;

- suurtükisüsteemid 267;

- autod ja muud sõidukid 1008;

- laevad / paadid 4

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Venemaa on oma kaotuste kohta andmeid avaldanud ühel korral kahe nädala eest.

Allikas: lääs jätkab relvade saatmist, aga ei reklaami seda

Lääneriigid jätkavad Ukraina toetamist relvastusega, kuid ei soovi seda enam avalikult reklaamida, ütles üks teemaga kursis olev allikas.

"Mitte keegi ei taha enam midagi öelda, kuna see on muutunud ohtlikuks. Aga kõik tegutsevad," rääkis allikas.

Ohus ei ole mitte ainult relvade andjad, aga ka need riigid ja piirkonnad, mille kaudu relvad Ukrainasse saabuvad, ütles allikas.

Tema sõnul oli Vene relvajõudude Poola piiri lähedale Lvivi antud õhulöök selgeks hoiatuseks, et Venemaa näeb, mida tehakse ning tal on võimekus neid relvatarneid häireid.

Lääneriigid otsivad ka võimalusi relvatarnete marsruutide ja koondamispunktide diferentseerimiseks.  

"Seega on lääneriikidel poliitiline probleem – avalikkus tahab kuulda, kuidas Ukrainat toetatakse, aga riigid ei taha välja öelda, mida nad teevad," tõdes allikas.

"Aga see, et USA saadab täiendavalt relvi ja et need on muutunud märksa keerukamaks ja tõhusamaks, on fakt," lisas ta. Ilma lääneriikide relvatarneteta ei oleks Ukraina üksused olnud suutelised nii palju Vene sõjalennukeid, koptereid, droone ja tiibrakette alla laskma nagu seda on tehtud, lisas ta. Juba see näitab, et need relvad on ukrainlastele kohale jõudnud.

Poola saatis riigist välja 45 Venemaa diplomaati

Poola välisministeeriumi esindaja teatas kolmapäeval, et riik saadab välja 45 Vene diplomaati, vahendas BBC. Neid kahtlustatakse kas spioneerimises või sellele kaasa aitamises, ütles Poola vastuluure (ABW) pressiesindaja Stanislaw Zaryn.

ABW pressiesindaja teatel pidas amet kinni ka Poola kodaniku, keda kahtlustatakse luuramises Venemaa salateenistuse heaks, vahendas The Guardian. 

Poola kutsus välja ka Venemaa suursaadiku Sergei Andrejevi. Saadik ütles pärast välisministeeriumi käimist, et lükkas kõik süüdistused tagasi. Venemaa uudisteagentuur RIA teatas, et Moskva plaanib vastusamme, kui Poola saadab riigist diplomaadid välja. 

NATO võib suurendada sõjalist kohalolekut oma idatiival

Jens Stoltenbergi sõnul otsustavad NATO riigid neljapäeval, et suurendavad oma sõjalist kohalolekut alliansi idatiival. NATO võib paigutada neli uut lahinguüksust Bulgaariasse, Ungarisse, Rumeeniasse ja Slovakkiasse. 

"Ma eeldan, et liidrid nõustuvad tugevdama NATO tegevust kõigis valdkondades, tugevdades ka alliansi idaosa," ütles Stoltenberg. 

Eesti saadik: Ukraina võib kaotada poole SKT-st

Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk ütles kolmapäeval, et kui sõda Ukrainas lõppeks homme, peaks Ukraina juba praegu arvestama kümne protsendi suuruse majanduslangusega.

"Aga me teame, et seda ei juhtu. Ukraina ise hindab majanduslanguseks sel aastal minimaalselt kolmandik kuni pool SKT-st."

Seetõttu on Kuuse sõnul oluline, et Eesti, teised riigid ja rahvusvahalised organisatsioonid toetaksid Ukrainat nii majanduslikult kui ka humanitaarabiga.

Lavrov: lääne sanktsioonide ulatus üllatas Moskvat

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles kolmapäeval, et Moskvat üllatas Ukraina sõja tõttu kehtestatud sanktsioonide ulatus. 

"Kui nad külmutasid keskpanga reservid, siis keegi ei suutnud seda varem ette kujutada. See on lihtsalt vargus," ütles Lavrov. 

Sumõ oblasti juht: Trostjanetsis käivad lahingud

Sumõ oblastivalitsuse juhi Dmõtro Živitski sõnul jätkuvad Trostjanetsi linnas ägedad lahingud.

"See on praegu Sumõ piirkonnas tulipunkt. Käivad tänavalahingud ja suurtükituli. Kahjuks on Trostjanets endiselt linn ja kogukond, mis kannatab kõige rohkem Vene terroristide käes: tsiviilisikuid tapetakse. Trostjanetsi linnas pole turvaline lihtsalt tänaval olla. Paraku nad (Vene sissetungijad) tulistavad inimesi, nad tulistasid naist, kes jalgrattaga linnas ringi liikus," rääkis Živitski kolmapäevaöises videosõnumis.

Živitski sõnul ei anna Vene väed võimalust ka hukkunuid matta ja seetõttu on tekkinud suur probleem surnukehade hoidmisega surnukuuris.

Samuti ei saa tuletõrjujad jätkuva sõjategevuse tõttu Trostjanetsi linnas tulekahju kustutada.

Siiski on Živitski sõnul jõudnud mõnele poole humanitaarabi.

Ukraina kindralstaap: Vene väed on asunud Ukraina kriitilist taristut hävitama

Ukraina relvajõudude peastaap ütles kolmapäeva öösel postitatud möödunud päeva arengute kokkuvõttes, et kuna Vene väed on olnud sõjas edutud, siis on nad asunud kriitilist taristut täielikult hävitama.

"Ta jätkab suurtükkidega pommitamist ja raketirünnakuid elurajoonide, ajalooliste paikade, koolide, haiglate ja tsiviiltööstuse vastu. Linnades ja külades, mis seisavad rahumeelselt vastu okupatsioonivägedele, nad rüüstavad ja kasutavad tsiviilisikute vastu vägivalda," kirjutab peastaap.

Ukraina relvajõud selgitavad, et jätkavad koostöös teiste kaitsejõudude komponentidega Vene vägede liikumise takistamist. "Nii püüdis vaenlane Donetski ja Luhanski suunal edasi tungida ja kanda kinnitada, kuid see ei õnnestunud."

Ukraina sõnul jätkab Valgevene juhtkond Vene vägede igakülgset toetamist lennuväljade, transpordivõrkude ning ka teatud tervishoiuasutustega. Ukraina relvajõudude sõnul on Valgevene Ukraina rahva vastaste kuritegude kaasosaline.

Samas keelduvad suur osa Valgevene sõjaväelastest ja mõned komandörid Ukraina sõjas osalemast, lisas Ukraina relvajõudude peastaap.

Ukraina relvajõudude teatel lõid riigi kaitsjad tagasi seitse Vene vägede rünnakut, hävitasid seitse tanki, kaks jalaväe lahingumasinat, kuus suurtükiväesüsteemi ja mitu sõidukit ning hõivasid kolm jalaväe lahingumasinat. Ukraina õhutõrjeüksused lasid alla mitu Vene lennukit ja drooni.

Ukraina andmeil hukkus teisipäeval umbes 100 Vene võitlejat, kuid see arv on täpsustamisel.

USA mõttekoda: Venemaa prioriteet on üha enam linnade kaugpommitamine

USA mõttekoja Institute for the Study of War (ISW) teatel ei teinud Vene väed teisipäeval suuri edusamme ning Ukraina väed korraldasid vasturünnakuid Kiievist loodes ja Mõkolajivi ümbruses.

Pärast maismaapealetungide ebaõnnestumist on Vene väed seadnud Kiievi ja teiste suuremate linnade ümber üha enam prioriteediks kaugpommitamist. ISW leiab, et see ei sunni ilmselt suuremaid linnu alla andma.

Vene väed ei korraldanud teisipäeva jooksul ühtki pealetungioperatsiooni Kirde-Ukrainas Tšernihivi, Sumõ ega Harkivi linna suunas. Samas jätkasid Vene väed aeglaseid, kuid kindlaid edusamme Mariupoli piiramisrõnga kokkutõmbamiseks.

Ukraina väed tõrjusid teisipäeval Donetski ja Luhanski oblastis mitu Venemaa rünnakut.

ISW hinnangul liiguvad Vene väed tõenäoliselt Ukraina linnade pikaaegse pommitamise faasi, kuna esialgne kampaania Kiievi ja teiste suuremate linnade piiramiseks ja vallutamiseks on ebaõnnestunud.

Mõttekoja hinnangul võis Venemaal ebaõnnestuda Ukrainasse sissetungiks ülemjuhataja määramine ja selle tõttu hakkasid Venemaa edasiliikuvad teljed konkureerima piiratud varude pärast ega suutnud oma operatsioone ühtlustada.

Briti luure: Venemaa suurendab tsiviilelanike rõhumist

Suurbritannia kaitseministeeriumi värskeima luurehinnangu järgi jätkuvad Vene okupatsiooni all olevates Ukraina linnades tsiviilelanike protestid, vahendas BBC.

"Venemaa jõupingutused elanikkonda allutada, manipuleerides meediaga, levitades propagandat ja pannes ametisse Kremli-meelseid liidreid, on seni nurjunud," öeldakse luureraportis.

Luure lisab, et Venemaa "vastab sellele ebaõnnestumisele tõenäoliselt üha vägivaldsemate meetmete ja sunnivahenditega", et Ukraina rahvast maha suruda.

Zelenski: Mariupolist pole alles midagi peale varemete

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval videopöördumises Itaalia parlamendi poole, et Mariupolist ei ole jäänud midagi alles. "Seal ei ole midagi alles. Ainult varemed," ütles ta.

Mariupol on olnud mitu nädalat Vene vägede pommitamise all, vahendas BBC. Ukraina ametnike sõnul on sinna veel lõksu jäänud inimestel otsas toit, ravimid, samuti pole elektrit ega kraanivett.

Samal ajal, kui Zelenski pidas kõnet, teatas Mariupoli volikogu, et Vene väed heitsid linnale kaks suurt pommi. Ta ei täpsustanud kahjustuste ulatust.

"See on taas selge, et okupeerijad ei ole huvitatud Mariupoli linnast. Nad tahavad teha selle maatasa ning muuta selle surnud maa tuhaks," seisis volikogu teates.

Venemaa eitab tsiviilelanike ründamist.

Kolmapäeva öösel Facebooki postitatud pöördumises ütles Zelenski, et Mariupolisse on jäänud umbes 100 000 inimest. "Tänase seisuga on linnas umbes 100 000 inimest. Ebainimlikes tingimustes. Täielikus blokaadis. Pole toitu, pole vett, pole ravimeid. Pideva pommitamise all."

Ukrainas on kodudest põgenenud kümme miljonit inimest

ÜRO põgenikevoliniku büroo teatel on Ukrainas pidanud kodudest lahkuma kümme miljonit inimest.

21. märtsi seisuga on hinnanguliselt 3,5 miljonit inimest lahkunud naaberriikidesse ning 6,5 miljonit on ümberpaigutunud Ukraina piires.

ÜRO andmeil on enim põgenikke – 2 113 554 – saabunud Poola. 543 308 põgenikku on jõudnud Rumeeniasse, 367 913 Moldovasse, 317 863 Ungarisse.

Üle 250 000 põgeniku on läinud Slovakkiasse, aga ka Venemaale.

Peskov ei välistanud, et Venemaa võib "eksistentsiaalse ohu" korral tuumarelva kasutada

Venemaa presidendi Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ei välistanud intervjuus CNN-ile, et Venemaa võib tuumarelva kasutada. Intervjueerija Christiane Amanpour küsis Peskovilt, millistel tingimustel Putin võib võtta Vene tuumavõimekuse kasutusele.

"Kui on eksistentsiaalne oht meie riigile, siis võib," ütles Peskov.

Samuti uuris CNN Peskovilt, mida Putin on siiani Ukrainas saavutanud, ütles Peskov, et veel mitte midagi.

Peskov ütles, et sõjaline erioperatsioon, nagu Kreml nimetab invasiooni Ukrainasse, käib rangelt kooskõlas eelnevalt kindlaks määratud plaanide ja eesmärkidega.

Prantsusmaa sõnul pole märke Ukraina ja Venemaa relvarahust

Prantsusmaa presidendipalee teatel ei ole silmapiiril näha Ukraina ja Venemaa relvarahu kokkulepet.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kõneles teisipäeval eraldi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ning Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

"Praegu ei ole kokkulepet, kuid president (Macron) on veendunud, et jõupingutusi selleks tuleb jätkata. Peale relvarahu ja heas usus peetud läbirääkimiste Venemaa ja Ukraina vahel muud võimalust pole," lisas palee.

Macron on olnud alates 24. veebruarist, mil Venemaa Ukrainasse tungis, ühenduses nii Putini kui ka Zelenskiga.

CNN-i arvutuste järgi on koos teisipäevase telefonikõnega Macron vestelnud Putiniga kaheksa ning Zelenskiga 17 korda.