Sõja 1551. päev: Kiievit tabas massiline ballistiliste rakettide rünnak

Ukraina pealinna Kiievit tabas pühapäeva varahommikul massiline ballistiliste rakettide rünnak ning piirkonnas oli kuulda tugevaid plahvatusi ning Venemaa kasutas ka tuumavõimekusega hüperhelikiirusega ballistilist keskmaaraketti Orešnik. Ukraina teatas aga droonirünnakust Venemaal asuvale suurele naftapumplale.
Oluline Ukraina sõjas pühapäeval, 24. mail kell 22.25:
- SBU: Ukraina ründas Moskva oblastit varustavat suurt naftapumplat;
- Rünnakus Kiievile said kahjustada ka mitmed kultuurirajatised;
- Vene sõjavägi kinnitas Ukraina ründamist raketiga Orešnik;
- Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga;
- Ukrainas leidis ööpäevaga aset 216 lahingkokkupõrget;
- Kiievit tabas massiline ballistiliste rakettide rünnak;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõdurit.
SBU: Ukraina ründas Moskva oblastit varustavat suurt naftapumplat
Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) teatel korraldasid Ukraina väed ööl vastu 24. maid eduka droonirünnaku Venemaal Vladimiri oblastis asuvale Vtorovo naftapumplale.
Vtorovo naftapumpamis- ja jaotusjaam on strateegiline taristusõlm, mis varustab kütusega Moskva oblastit. Venemaa riikliku naftajuhtmemonopoli Transneft hallatav jaam pumpab toorainet Kesk-Venemaa naftarafineerimistehastest eksporditerminalidesse ja sisetarbijatele.
Samuti varustatakse sealt kütusega suuri Venemaa lennujaamu, sealhulgas Moskva lähistel asuvaid Šeremetjevot, Domodedovot ja Vnukovot.
SBU teatas, et eriüksuse Alfa droonioperaatorid ründasid jaama öösel president Volodõmõr Zelenski korraldusel.
Tabamuse tagajärjel puhkes pumplas ulatuslik tulekahju, mis haaras 800 ruutmeetri suuruse ala.
SBU rünnak toimus samal ööl, mil Venemaa andis Kiievile ja selle ümbrusele sadade droonide ja kümnete rakettidega sõja ühe ulatuslikuma löögi. Selles massirünnakus said kahjustada elumajad, tähtsad valitsushooned, muuseumid ja muu tsiviiltaristu; hukkus neli ja sai vigastada ligi 100 inimest.
"Erinevalt vaenlasest, kes ründab tahtlikult tsiviiltaristut ja rahulikke elanikke, annab Ukraina lööke vaid Venemaa agressiooni toetavatele sõjalistele ja strateegilistele sihtmärkidele," märkis SBU.
Ukraina ründab Venemaa nafta- ja sõjalisi rajatisi regulaarselt kodumaise päritoluga kaugmaarelvastusega. Ukraina kodumaise droonitootmise laienemisega on kasvanud ka riigi võimekus häirida Venemaa kütusetootmist, lennundust ja eksporti.
"SBU valmistab juba ette uusi erioperatsioone. Ukraina rünnakute intensiivsus Venemaa territooriumil üksnes kasvab. Meie kaugmaasanktsioonid toimivad edasi," ütles SBU juht Jevhen Hmara.
Vene sõjavägi kinnitas Ukraina ründamist raketiga Orešnik
Vene sõjavägi kinnitas pühapäeval Ukraina ründamist tuumavõimekusega ballistilise keskmaaraketiga Orešnik.
"Vastuseks Ukraina terroristlikele rünnakutele tsiviiltaristu vastu Venemaa territooriumil, korraldasid Venemaa Föderatsiooni relvajõud massiivse rünnaku, kasutades ballistilisi rakette Orešnik, õhust tulistatavaid ballistilisi rakette Iskander, õhust tulistatavaid hüperhelikiirusega ballistilisi rakette Kinžal ja tiibrakette Tsirkon, samuti droone," teatas Vene kaitseministeerium avalduses.
Rünnakus Kiievile said kahjustada ka mitmed kultuurirajatised
Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas kahjustustest "linna igas piirkonnas", sest Venemaa raketi- ja droonilöögid tabasid kogu pealinna – sealhulgas kesklinna piirkondi, mis tavaliselt Vene rünnakute ajal harvemini pihta saavad.
Ukraina kultuuriministeeriumi teatel sai plahvatuse lööklaines kahjustada Ukraina üks vanimaid ja tähtsaimaid muuseume – Rahvuslik Kunstimuuseum. Klassikalisest kaasaegseni ulatuv kunstikogu kahjustada ei saanud.
Rünnakus said teiste asutuste seas kahjustada ka Kiievi ooperiteater, Ukraina Maja, Valeri Lobanovski nimeline Dinamo staadion ja Tšornobõli muuseum.
Ukraina välisminister Andri Sõbiha ütles, et esimest korda pärast Teist maailmasõda sai välisministeeriumi hoone rünnakus kahjustada, kuigi purustused ei olnud suured.
Samuti ründas Venemaa Kiievi elumaju ja tsiviiltaristut.
Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga
Ukraina õhujõudude teatel ründas Venemaa ööl vastu pühapäeva Ukrainat 600 drooni ja 90 raketiga, seal hulgas ühe ballistilise keskmaaraketiga. Ukraina õhukaitse suutis hävitada 549 drooni ja 55 raketti, edastasid õhujõud Telegramis.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Venemaa kasutas äsjastes rünnakutes tuumavõimekusega hüperhelikiirusega ballistilist keskmaaraketi Orešnik.
"Kolm Vene raketti veevarustusrajatise pihta, turg põles maha, kümned elumajad said kahjustada, mitu tavakooli ning tema (Vene režiimi juht Vladimir Putin) tulistas oma "Orešniku" Bila Tserkva pihta. Nad on tõeliselt arulagedad," ütles Zelenski Telegramis.
Kiievis ja selle ümbruses hukkus Vene rünnakutes neli ja sai vigastada 65 inimest. Pealinnas oli hukkunuid kaks ja kannatanuid 56.
Ukrainas leidis ööpäevaga aset 216 lahingkokkupõrget
Ukrainas registreeriti laupäeval 216 lahingkokkupõrget Ukraina kaitseväe ja Vene üksuste vahel, kusjuures kõige ägedamad lahingud toimusid Pokrovski ja Huliaipole sektorites, vahendas Kyiv Independent Ukraina relvajõudude peastaabi hilisõhtust operatiivülevaadet Facebookis.
Venemaa väed sooritasid 83 õhurünnakut, heites alla 264 liugpommi. Samuti saatsid nad teele 9753 kamikadze-drooni ja sooritasid 3195 rünnakut Ukraina vägede positsioonidele ja asulatele, sealhulgas 34 rünnakut mitmikraketiheitjatega.
Venemaa õhujõud ründasid eelkõige Sumõ piirkonna Tovstodubove ja Pustohorodi asulate lähedal asuvaid alasid.
Kiievit tabas massiline ballistiliste rakettide rünnak
Venemaa korraldas pühapäeva hommikul massilise raketi- ja droonirünnaku Ukraina pealinnale Kiievile. Linnas oli kuulda tugevaid plahvatusi. Ukraina võimud ja USA saatkond olid varem hoiatanud võimaliku ulatusliku rünnaku eest Kiievile.
"Täna öösel on Kiievi oblast taas vastase massilise ründedroonide, tiib- ja ballistiliste rakettide löögi all," ütles piirkondliku administratsiooni juht Mõkola Kalašnõk.
AFP reporterite sõnul vappus valitsuskvartali lähedal asuv elumaja plahvatuste tõttu ning kümned inimesed otsisid varju Kiievi kesklinna metroojaamas, kui võimud kutsusid elanikke üles varjuma.
Elanikel kästi püsida varjendites. Linnavõimud hoiatasid puhkenud põlengute eest ning linna sõjalise administratsiooni juht Tõmur Tkatšenko teatas ühe inimese hukkumisest ja vähemalt 21 haavatasaamisest.
"Pealinn on sattunud massilise ballistiliste rakettide rünnaku alla," kirjutas Tkatšenko pühapäeva varahommikul Telegramis. Hiljem teatas ta, et õhuhäire on tühistatud.
Linnapea Vitali Klõtško sõnul registreeriti kahjustusi igas Kiievi linnaosas. Ta lisas, et tabamuse saanud koolis süttis tulekahju ja rünnak ärikeskusele jättis inimesed varjendisse lõksu.
Laupäeval hoiatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski Venemaa massilise õhurünnaku ohu eest, milles võidakse kasutada ka tuumavõimekusega Vene raketti Orešnik.
Venemaa oli lubanud varem kättemaksu okupeeritud Luhanski oblastis väidetavalt kolledži ühiselamut tabanud droonirünnaku eest, milles olevat hukkunud vähemalt 18 inimest.
Kiiev eitas tsiviilisikute sihikule võtmist ja teatas, et tabas Starobilski linna piirkonnas paiknenud Venemaa drooniüksust.
Alates 2022. aastal alanud täiemahulisest pealetungist on Moskva pea iga päev korraldanud Ukraina vastu massilisi raketi- ja droonirünnakuid, mis on tabanud ka taristut ja põhjustanud tsiviilisikute surma. Venemaa on alati eitanud rünnakuid tsiviilisikute vastu.
USA juhitud jõupingutused üle nelja aasta kestnud sõja lõpetamiseks läbirääkimiste teel on viimastel kuudel aeglustunud, kuna Washingtoni tähelepanu on suunatud Lähis-Ida konfliktile.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 355 920 (+1110)
- tankid 11 950 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 24 603 (+4);
- suurtükisüsteemid 42 640 (+61);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1800 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 1396 (+2);
- lennukid 436 (+0);
- kopterid 353 (+0);
- maapealsed droonisüsteemid 1451 (+7);
- operatiivtaktikalised droonid 308 321 (+1843);
- tiibraketid 4632 (+0);
- laevad/kaatrid 33 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 98 698 (+292);
- eritehnika 4216 (+4);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karin Koppel, Valner Väino
Allikas: AFP-BNS, The Kyiv Independent


























