Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 8. juunil kell 19.43:

- Ukraina nurjas Venemaa plaani mõrvata sõjaväeluure kõrge ametnik;

- Sõrskõi: Ukraina on tänavu tagasi vallutanud üle 600 ruutkilomeetri;

- Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali;

- Ukraina ründas taas energiataristut okupeeritud aladel;

- Telegraph: Putin lasi käest võimaluse tulusa rahulepingu sõlmimiseks;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1330 sõdurit.

Ukraina nurjas Venemaa plaani mõrvata sõjaväeluure kõrge ametnik

Ukraina õiguskaitseorganid pidasid kinni 38-aastase mehe, kes kavandas väidetavalt FPV-drooniga Ukraina sõjaväeluure kõrge ametniku mõrva, teatas Ukraina rahvuspolitsei 8. juunil.

Sihtmärgiks oli Ukraina sõjaväeluure pressiesindaja ja sõjavangide kohtlemise koordinatsioonistaabi asejuht Andri Jussov, kes seda hiljem ise kinnitas.

"Venemaa on jõhker ja reetlik," kirjutas Jussov sotsiaalmeedias.

"Iga ukrainlane võib olla täna selle sihtmärk: alates rindesõdurist, kes riskib iga päev riiki kaitstes eluga, kuni tavalise Ukraina elanikuni, kes elab terrorirakettide ja droonirünnakute ohus," lisas Jussov.

Tegemist on teise avalikult teadaoleva Venemaaga seotud mõrvaplaaniga, mille sihtmärgiks on Jussov viimastel kuudel olnud. Veebruaris teatasid Ukraina ja Moldova võimud Vene operatsiooni "Enigma 2.0" nurjamisest, mille eesmärk oli mõrvata mitmeid tuntud ukrainlasi, sealhulgas ajakirjanikke, ühiskonnaaktiviste, sõjaväeluure töötajaid ja Jussovi.

"Seda viimast katset võib pidada ka minu töö tunnustuseks Ukraina sõjaväeluures ja sõjavangide koordinatsioonistaabis. See tähendab, et teeme kõike õigesti ja see häirib Vene okupante," ütles Jussov.

See operatsioon on järjekordne ettevõtmine Venemaa rünnakute reas, millega on täiemahulise sissetungi algusest peale sihikule võetud Ukraina ametnikke, sõjaväelasi ja avaliku elu tegelasi.

Uurijate andmetel värbasid Venemaa eriteenistused 38-aastase Kiievi elaniku ja endise sõduri, kellel on lahingu- ja luurekogemus, pakkudes talle 100 000 dollarit Ukraina sõjaväeluure kõrge ametniku tapmise korraldamise eest. Rahvuspolitsei teatel sai kahtlusalune 10 000 dollari suuruse ettemaksu.

Politsei sõnul oli varem varavastaste kuritegude eest karistatud kahtlusaluse ülesanne korraldada palgamõrv ning koguda luureandmeid ametniku igapäevaste liikumiste, elukoha, sõidukite ja rutiinide kohta.

Pärast teabe kogumist kavatses mees väidetavalt rünnaku FPV-drooniga läbi viia ja hakkas otsima vajalike juhtimisoskustega operaatorit.

Kahtlusalune peeti kinni enne plaani elluviimist rahvuspolitsei kriminaaluurijate, politsei eriüksuste ja sõjaväeluure sisejulgeoleku osakonna ühisoperatsiooni käigus. Süüdimõistmise korral ootab kinnipeetavat eluaegne vanglakaristus.

Uurimine jätkub, kuna võimud püüavad tuvastada teisi isikuid, kes võisid rünnaku ettevalmistamises osaleda. Juhtumit juhib peaprokuratuur.

Sõrskõi: Ukraina on tänavu tagasi vallutanud üle 600 ruutkilomeetri

Ukraina väed on tänavu tagasi vallutanud üle 600 ruutkilomeetri territooriumi, teatas Ukraina väejuht Oleksandr Sõrskõi esmaspäeval. See on värskeim märk lahinguvälja dünaamika muutumisest pärast aastaid kestnud Venemaa aeglast, kuid järeleandmatut edasitungi.

Ainuüksi mais vallutas Ukraina tagasi 100 ruutkilomeetrit enam territooriumi kui kaotas, märkis Sõrskõi sotsiaalmeedias.

Sõrskõi ei täpsustanud, kus edusammud aset leidsid, mainides vaid, et 1200 kilomeetri pikkuse rindejoone teatud lõikudes on Ukraina väed säilitanud initsiatiivi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles samuti eelmisel kuul, et Ukraina on 2026. aastal tagasi vallutanud umbes 600 ruutkilomeetrit.

Reuters ei suutnud neid väiteid kontrollida. 

Ukraina kontrolli all olevate alade piiride sõltumatu määratlemine on raskendatud droonisõja tõttu, mis on tekitanud rindejoonel laia eikellegimaa ehk "tapatsooni". Kuid lahinguvälja kaardistavad sõltumatud rühmitused on samuti märkinud, et Venemaa edasitung on viimastel kuudel aeglustunud või taandunud – esimest korda pärast 2023. aasta ebaõnnestunud Ukraina vastupealetungi.

Sõrskõi sõnul üritavad Vene väed endiselt tungida edasi riigi ida- ja lõunaosas. Ta märkis, et igapäevaste lahingute arv on märgatavalt kasvanud, ning kirjeldas olukorda rindel "raske ja dünaamilisena".

Üks intensiivsemaid lahingutegevuse piirkondi on Sõrskõi sõnul idas asuv Pokrovsk, mida Venemaa on püüdnud alates 2024. aasta keskpaigast täielikult hõivata.

Sõltumatu Ukraina lahinguvälja kaart DeepState on näidanud Pokrovskit juba nädalaid täielikult Venemaa kontrolli all olevana. Venemaa teatas linna vallutamisest mullu detsembris.

Sõrskõi tõstis esile ka Oleksandrivka ja Huliaipole piirkondi kagus ja lõunas, kus on käimas kõige ägedamad lahingud.

Venemaa 2022. aasta veebruaris alanud täiemahulise sissetungi esimestel kuudel vallutasid Ukraina väed vasturünnakute käigus tagasi ulatuslikke alasid. Kuid 2023. aastal ebaõnnestus suur Ukraina vastupealetung ning sellest ajast alates on Moskva teinud vaevalisi edusamme.

Ukraina tegi selle aasta alguses lõunas ja kagus edasimineku, mis analüütikute hinnangul aitas takistada Moskva kevadist pealetungi ja operatsioone Pokrovski ümbruses. 

Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali

Ukraina ründedroonid tabasid öösel Venemaal asuvat Grušovaja naftaterminali ja süütasid hiiglasliku nafta ümberlaadimisrajatise põlema, teatasid sotsiaalmeediakanalid.

Põlevat terminali võis näha kumamas Novorossiiski lähedal tehtud fotodel.

Naftaterminal on osa Novorossiiski sadamas asuvast Šešharise merenaftaterminalist ja on Transnefti tütarettevõte. Tegemist on Kaukaasia suurima naftahoidlaga.

Ukraina väed ründasid ka Volgogradi oblastis asuvat olulist naftatranspordi juhtimiskeskust. Tegemist on Venemaa naftataristu jaoks kriitilise tähtsusega sõlmpunktiga, mille kaudu suunatakse naftat Volgogradi rafineerimistehasesse ning Novorossiiskis asuvasse Šešharise eksporditerminali. Ukraina peastaap kinnitas ühtlasi Krasnodari krais paikneva Venemaa radarijaama ründamist.

Ukraina ründas taas energiataristut okupeeritud aladel

Ukraina sõjavägi korraldas ööl vastu esmaspäeva uue rünnakute laine Venemaa poolt okupeeritud alade vastu.

Okupeeritud Krimmis Simferopoli lähedal tabati üht naftahoidlat, kus puhkes tulekahju. Tulekahjudest teatati ka elektrialajaamades Mariupolis ja Hvardiiskes (Krimmis Simferopoli lähedal), vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina on viimastel kuudel hoogustanud rünnakuid Krimmi energiataristu vastu ning okupeeritud piirkonnas on viimastel nädalatel täheldatud kütusepuudust.

Telegraph: Putin lasi käest võimaluse tulusa rahulepingu sõlmimiseks

Venemaa lasi käest võimaluse tulusa rahulepingu sõlmimiseks, kuna Vladimir Putin lükkas tagasi pakkumise otsesteks läbirääkimisteks Volodõmõr Zelenskiga Ukraina relvajõudude järjest suureneva edu taustal sõjas, kirjutas väljaanne Telegraph.

Telegraph analüüsis järelduste tegemisel viimaseid sündmusi ja avaldusi.

Väljaanne juhtis eelkõige tähelepanu Ukraina välisministri Andri Sõbiha avaldusele, kes ütles otse, et Venemaa on lasknud käest võimaluse lõpetada sõda vastuvõetavatel tingimustel.

"Lükates tagasi president Zelenski pakkumise otsesteks rahukõnelusteks lasi Putin käest võimaluse väljuda oma ebaõnnestunud sõjast. Venemaa jaoks läheb kõik ainult hullemaks. Kaotused lahinguväljal jätkavad kasvamist. Kaotused muutuvad üha alandavamaks," rääkis Sõbiha sotsiaalmeedias pärast seda, kui Putin otseste kõneluste ettepaneku tagasi lükkas.

Telegraphi teatel jagavad Ukraina Euroopa liitlased üldiselt Ukraina ministri seisukohta, et diplomaatilise protsessi võimaluste aken võib olla piiratud, kui arvestada Venemaa ebaõnnestumisi rindel ja probleeme majanduses.

Väljaande autorite hinnangul muutub sellega seoses ilmseks Kiievi katse vahetada peamist partnerit läbirääkimistel Venemaaga ehk kaasata neisse Euroopa. Selle asemel et toetuda Ühendriikidele, mis on takerdunud omaenda välispoliitilistesse probleemidesse.

Ekspertide sõnul püüab Ukraina nüüd ellu viia plaani, mida ei õnnestunud teostada 2023. aasta suvise vastupealetungi ajal. Siis ei suutnud jalavägi ja tankid läbi lõigata maakoridori Krimmi. Kuid nüüd suudavad droonid poolsaart järk-järgult isoleerida.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1330 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 374 950 (+1330)

- tankid 11 997 (+8)

- jalaväe lahingumasinad  24 705 (+5);

- suurtükisüsteemid  43 564 (+85);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1847 (+3);

- õhutõrjesüsteemid  1409 (+2);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1607 (+12);

- operatiivtaktikalised droonid 336 224 (+2161);

- tiibraketid 4733 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 104 414 (+363);

- eritehnika 4259 (+2);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.