Ukrainas töötab Eestis komplekteeritud sõjaväe välihaigla
Ukrainas töötab Eestis komplekteeritud sõjaväe välihaigla, mille annetamise ettevalmistamine koostöös Saksamaa, Eesti ja Ukrainaga algas mõned aastad tagasi. Ukrainasse püsti pandud haigla võtab päevas vastu 40-50 patsienti.
Koostöökokkulepe sõlmiti Saksamaaga eelmisel aastal, kes andis 5,3 miljonit eurot haigla soetamiseks. Sõda muutis nii väljaõppe kui ka kohaletoimetamise plaane. Appi tulid eraettevõtted ja kohalikud ukraina vabatahtlikud.
Välihaigla oli kasutusel Saaremaal koroonaepideemia ajal, aga seda on tunnustatud ka NATO õppustel.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse insenertehnilise büroo juhi Kadi-Kai Kollo sõnul on Eesti välihaiglal mitmeid eeliseid sõjas sihtpunktideks saanud statsionaarsetele haiglatele.
"See on mobiilne, väike, kiiresti püstitatav. Väga kiiresti abi andev meditsiiniüksus on igal sõjaväel äärmiselt oluline," ütles Kollo.
Sõda ajas plaanid sassi ja ukrainlased ei saanud Eestisse väljaõppele tulla.
Kaitseväe akadeemia koostöös ettevõttega Semetron õpetas välja Eestis elavad Ukraina vabatahtlikud meditsiinitöötajad instruktoriteks. Nemad sõitsid Ukrainasse koos haiglaga Ukraina kolleege välja õpetama. Kaheksa neist on siiani Ukrainas.
"Selles projektis oli ülesanne, et kõiki oskusi, mis anti siin kohal, üle anda inimestele, kes tulevad kohale. Minul isiklikult oli EMO moodul, kus oli ka röntgeniaparaat ja ultraheli. Ja teine moodul, kus on sterilisatsioon," rääkis Jõgeva haigla radioloog, vabatahtlik Petro Babjak.
Haigla toimetamine Ukrainasse koos koolitajatega nõudis eriplaani.
"Me leidsime turult kaheksa kasutatud konteinerveokit, mis Bolti poolt annetatud rahaga läbi Ukraina kultuurikeskuse osteti Ukrainale, ja nende sõidukitega läksid haiglakonteinerid Ukrainasse. Need sõidukid on siiamaani Ukraina armee kasutuses," ütles Kollo.
Praegu on haigla Ukrainas ja seal töötavad Ukraina meedikud. Haigla võtab päevas vastu 40-50 patsienti. Ukrainasse on välihaigla saatnud ka näiteks Iisrael.
Toimetaja: Barbara Oja