Oluline 29. märtsil kell 22.42:

- Ukraina jõud on pidanud edukalt kaitselahinguid ja võtnud tagasi mitu asulat Kiievi ja Harkivi piirkonnas;

- Vene relvajõud on saavutanud Ukrainas sõja esimese etapi eesmärgid ja keskenduvad nüüd Donbassi regioonile, ütles Vene kaitseminister Sergei Šoigu teisipäeval;

- Ukraina presidendi nõunik: läbirääkimistel arutati julgeolekutagatisi ja võimalikku relvarahu;

- USA sõjaväeametnikud: Venemaa alustas Kiievi ümbruses vägede vähendamist;

- vaatamata Venemaa lubadusele viia Kiievi juurest vägesid ära, on tulnud teateid Kiievi eeslinnades lahingute jätkumise kohta;

- Ukraina väitel on nende üksused hävitanud juba ligi 600 Vene tanki;

- Ukraina: Venemaa ründas Mõkolajivi administratsioonihoonet, surma sai 12 inimest;

- Ukraina üksustel on olnud mõningast edu Vene vägede väljatõrjumisel mitmetest asulatest ja positsioonidelt, kuid Vene relvajõud säilitavad siiski paljudes kohtades kontrolliva positsiooni, teatas Briti luure teisipäeval oma igahommikuses hinnangus;

- Briti sõjaväeluure andmeil saadab Venemaa Ida-Ukrainasse võitlema rohkem kui 1000 erasõjakompanii Wagner palgasõdurit.  

Teisipäeval toimusid Istanbulis Ukraina ja Venemaa vahel läbirääkimised. Venemaa lubas läbirääkimiste järel vähendada lahingutegevust Kiievi ja Põhja-Ukraina piirkonnas. 

Ukraina läbirääkijad ütlesid teisipäeval, et Kiiev võtab julgeolekugarantiide saamise korral neutraalse staatuse. Ukraina ei ühine selle käigus ühegi sõjalise alliansiga. Ukrainale jääb sellise kokkuleppe raames aga õigus ühineda tulevikus Euroopa Liiduga. 

"Me ei ühine sõjalis-poliitiliste liitudega. Sõjalised õppused meie territooriumil toimuvad garantriikide nõusolekul. Kõige tähtsam ning see on üks kõige tähtsamatest põhimõttelistest positsioonidest – midagi kokkuleppes ei takista tulevikus Ukraina õigust ühineda Euroopa Liiduga. Teiseks, lepingu garandiks olevad välisriigid võtavad vastutuse seda protsessi vahendada," rääkis Ukraina delegatsiooni liige Oleksandr Tšalõi.

Tšalõi sõnul annab neutraalse staatuse pakkumine võimaluse taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus ja julgeolek diplomaatiliste ja poliitiliste meetmete abil.

Julgeolekugarantii küsimus läheks Ukraina referendumile, et rahvas saaks otsustada.

Ukraina ettepanekute hulgas oli ka riigi tuumavabaks muutmine. Samuti peaksid Ukraina idaosa Venemaa toetatud separatistlike piirkondade tulevikku arutama riikide presidendid.

Ukraina delegatsiooni teatel on piisavalt ainest presidentide kokkusaamiseks ehk kui leppe punktid Venemaale sobivad, siis võiks selle sisu üle kokkuleppimine käia riigipeade tasemel välisministrite käte läbi.

Kõnelustel ei lepitud siiski kokku, millal toimub läbirääkimiste järgmine voor. 

Venemaa väed jätkasid teisipäeval Ukraina linnade pommitamist. Mõkolajivi valitsushoone vastu korraldatud rünnakus hukkus vähemalt 12 inimest. 

Samal ajal jätkavad Ukraina üksused ümber piiratud Mariupoli kaitsmist.

Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel jätkab Ukraina sõjavägi Kiievi juures edukate vasturünnakute korraldamist. USA ametnike teatel alustas Venemaa teisipäeva õhtul Kiievi ümbruses vägede väljaviimist. 

Venemaa lubas pärast läbirääkimisi vähendada sõjalist tegevust Ukrainas

Venemaa asekaitseminister Aleksandr Fomin ütles teisipäeval Vene televisioonile, et kuna Ukraina neutraalsuse ning julgeolekugarantiide küsimuses on edasi liigutud, on otsustanud kaitseministeerium vähendada märkimisväärselt Kiievi ja Tšernihivi suunal sõjalist tegevust.

Tema sõnul on selle eesmärk suurendada vastastikust usaldust ning luua vajalikud tingimused tulevasteks läbirääkimisteks ning sõlmida rahuleping. 

Fomin lisas, et Venemaa delegatsioon annab rohkem üksikasju sõjategevuse vähendamise kohta teada siis, kui naaseb Moskvasse. 

Venemaa delegatsiooni juht Vladimir Medinski ütles, et kõnelused olid konstruktiivsed. "Venemaa astub kaks sammu konflikti deeskaleermiseks," lisas Medinski. 

Tema sõnul ei tähenda deeskaleerimine Kiievi ja Tšernihivi juures veel relvarahu. 

"Venemaa lubadus vähendada sõjalisi operatsioone Kiievi ja Põhja-Ukraina juures ei kujuta endast relvarahu. See pole relvarahu, vaid see on meie püüdlus jõuda järk-järgult konflikti deeskaleerumiseni vähemalt nendel rinnetel," ütles Medinski. 

Medinski ütles, et Ukraina ettepanekud neutraalsuse kohta viiakse president Vladimir Putini ette, pidades silmas võimalust, et Putin ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski võiksid tulevikus kohtuda.

Tema sõnul ei juhtu see aga enne, kui rahulepe on koostatud, läbirääkijad on selle heaks kiitnud ning välisministrid allkirjastanud.

Ukraina presidendi nõunik: läbirääkimistel arutati julgeolekutagatisi ja võimalikku relvarahu

"Põhiline on leping Ukraina rahvusvaheliste julgeolekugarantiide kohta. Ainult selle lepinguga saame sõja lõpetada nii nagu seda Ukraina vajab," ütles presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak. 

"Teine probleem on relvarahu küsimus, et saaks lahendada kõik humanitaarprobleemid," lisas Podoljak. 

Podoljaki sõnul arutati kõnelustel ka 2014. aastal Venemaa okupeeritud Krimmi staatust. 

"Tahan rõhutada, et Krimmi ja Sevastopoli territooriumide suhtes lepiti kahepoolses vormis kokku 15-aastane paus ja kahepoolsed kõnelused nende territooriumide staatuse üle," ütles Podoljak.

Ta lisas, et 15 aasta jooksul peetavate kõneluste ajal ei tohiks sõjalist tegevust toimuda.

Podoljaki sõnul arutati julgeolekugarantiide lepingut, mis oleks NATO artikkel 5 täiustatud analoog.

"Kahtlemata võib selle julgeolekugarantiide lepingu allkirjastada alles pärast relvarahu sõlmimist ja Venemaa vägede täielikku väljaviimist, nendele positsioonidele, kus nad olid 23. veebruaril," ütles Podoljak. 

"Meie lihtsalt viime läbirääkijatena oma ettepanekud Ukraina julgeolekugarantiide kohta Venemaale," sõnas ta ja lisas, et Vene läbirääkijad töötavad välja oma vastuettepanekud.

CNN: lahingud Kiievi eeslinnades jätkuvad

Teisipäeva pärastlõunal jätkusid Kiievi eeslinnades, eelkõige loode- ja kirdeosas lahingud, kuigi nii Ukraina kui ka Vene ametnikud olid varem öelnud, et Moskva viib osa üksusi Kiievi ja Tšernihivi juurest minema, kirjutab CNN.

Kiievi idaosas rindejoone lähedal (Irpinist viie kilomeetri kaugusel) elamurajoonis viibinud CNN-i meeskond kirjeldas, et kuulis valje ja sagedasi sissetulevate ja väljuvate suurtükkide lööke. Samuti oli aeg-ajalt kuulda mitmikraketiheitjat.

Kiievi kesklinnas kõlasid õhuhäire ja suurtükipaugud sama intensiivsuse ja sagedusega nagu eelmistel päevadel.

Ka Ukraina territoriaalkaitsejõudude liige Juri Matsarski ütles CNN-ile, et lahingud pole viimase ööpäeva jooksul vähenenud.

USA sõjaväeametnikud: Venemaa alustas Kiievi ümbruses vägede vähendamist

USA kõrged sõjaväeametnikud ütlesid teisipäeval, et Venemaa alustas Kiievi ümbruses vägede väljaviimist. 

Ukraina sõjavägi teatas, et on märke, et mõned Venemaa väeosad lahkuvad Kiievi ja Tšernihivi ümbrusest. Väidetavalt taganes Kiievi suunast suur hulk Vene lippudega sõjaväemasinaid, vahendas The Guardian. 

Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni pressiesindaja sõnul on Venemaa Kiievi ümbruses pommitamist vähendanud. 

Igasugune Venemaa vägede liikumine Kiievi ümbruses kujutab endast ümberpaigutamist, mitte väljaviimist, hoiatas siiski üks USA ametnik. 

"Nad vahetavad käike. Keegi ei tohiks seda segi ajada, et Venemaa lõpetab seda konflikti," lisas ametnik. 

USA kindral: USA luure võis Venemaa sõjalist võimekust üle hinnata

USA Euroopa väejuhatuse ülem kindral Tod Wolters ütles teisipäeval, et USA luureandmete kogumises võib olla lünk ja seetõttu võis Washington Venemaa võimekust üle hinnata ja Ukraina kaitsevõimet alahinnata. 

"Wolters osales teisipäeval senati relvajõudude komitee istungil. Vabariiklasest senaator Roger Wicker küsis, kas luureandmetes võis olla puudujääk, mille tõttu USA hakkas Venemaad üle hindama ja Ukrainat alahindama. Rogers vastas, et see lünk võib olla," vahendas CNN. 

Woltersi sõnul on Venemaa Ukraina sõjaliste sihtmärkide pihta korduvalt tulistanud hüperhelikiirusega rakette. 

"Enamik neist löökidest on suunatud konkreetsete sõjaliste sihtmärkide vastu," ütles Wolters. 

Ukraina: Venemaa ründas Mõkolajivi administratsioonihoonet, surma sai vähemalt 12 inimest

Kohalike võimude teatel tabas teisipäeval Venemaa rakett Mõkolajivi piirkonna administratsioonihoonet.

Ukraina riikliku hädaabiteenistuse teatel sai surma vähemalt 12 ja vigastada 33 inimest.

Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim ütles, et raketirünnakus hävis pool administratsioonihoonest.

"Nad tabasid administratsioonihoonet, hävitasid pool hoonest, tabasid mu kontorit. Enamik inimestest imekombel päästeti," ütles Kim sotsiaalmeedias.

Päästeteenistuse teatel tabas rakett üheksakorruselist hoonet teisipäeva hommikul kohaliku aja järgi kell 8.45.

Šoigu: Venemaa keskendub Ukrainas nüüd Donbassile

Vene relvajõud on saavutanud Ukrainas sõja esimese etapi eesmärgid ja keskenduvad nüüd Donbassi regioonile, ütles Vene kaitseminister Sergei Šoigu teisipäeval.

"Tervikuna on operatsiooni esimese etapi ülesanded täidetud. Ukraina relvajõudude lahingupotentsiaal on oluliselt alanenud, mis lubab suunata põhitähelepanu ja peamised jõupingutused peamise eesmärgi saavutamisele – Donbassi vabastamisele," rääkis Šoigu.

Tema hinnangul on Vene relvajõud tekitanud Ukraina sõjaväele tõsist kahju: "Saavutatud on ülekaal õhus. Praktiliselt on hävitatud [Ukraina] õhujõud ja õhukaitsesüsteem."

Vene kaitseministri väitel on sõja alguses Ukraina vägede käsutuses olnud 152 lennukist hävitatud 123, 149 helikopterist on hävitatud 77 ning 180 kesk- ja kaugmaa õhutõrjekompleksist 152. Šoigu väitel on Ukraina merevägi oma eksistentsi lõpetanud ning märgatavaid kaotusi on kandnud ka maaväed ja ründe-dessantväed.

See on juba mitmes Venemaa juhtkonna liige, kes on rääkinud Ukraina sõja esimese etapi lõppemisest ning edaspidi separatistlike Donbassi ja Luhanski oblasti territooriumi vallutamisest. Venemaa on juba tunnustanud mõlemas oblastis väljakuulutatud niinimetatud rahvavabariiki, aga need ei kontrolli kogu oblasti territooriumi.

Erdogan avas Ukraina-Vene läbirääkimised

Türgi president Recep Tayyip Erdogan avas teisipäeval Istanbulis Ukraina ja Venemaa läbirääkimised, kutsudes pooli üles saavutama rahu.

Erdogan rääkis oma kahjutundest, et sõda kestab juba viiendat nädalat ning rõhutas, et Türgi sõprus mõlema riigiga kohustab teda konflikti vahendama. "See on mõlema poole kätes, et peatada see tragöödia," ütles Erdogan. Tema sõnul ei saa ausa rahu korral olla kaotajaid ning sõja jätkumisel ei võidaks sellest keegi.

Türgi liidri kõne järel tunnustasid pika laua ääres vastamisi istuvad delegatsioonid seda aplausiga.

Ukraina televisiooni teatel algas kohtumine jaheda tervitusega ning delegatsioonid kohtumise alguses kätt ei surunud.

Ehkki Türgi on NATO liige, on tal tihedad suhted ka Venemaaga. Türgi ei ole ühena vähestest riikidest ühinenud lääneriikide sanktsioonidega Venemaa vastu.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles läbirääkimiste eel, et nende miinimumeesmärk oleks humanitaarprobleemidele leevenduse leidmine, maksimumprogramm aga relvarahu saavutamine ja selle alalisena kehtestamine.

Ukraina delegatsiooni juhib kaitseminister Oleksi Reznikov, sellesse kuulub ka presidendikantselei juht Mõhhailo Podoljak.

Ukraina delegatsioon teatas, et nende tähtsaim eesmärk on saavutada vaherahu, ehkki nad on skeptilised selle võimalikkuses.

BBC teatel on vaherahu kõrval kesksed küsimused ka Venemaa nõudmine Ukrainale, et see loobuks pürgimast NATO liikmeks ning Kiievi soov, et rääkida Venemaa annekteeritud Krimmi ning separatistlike Donbassi regioonide kuuluvuse üle.

Kreml lükkas tagasi väited, et Abramovitšil ilmnesid mürgitamise sümptomid

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov lükkas teisipäeval ümber väited, et oligarh Roman Abramovitšil tekkisid märtsi alguses toimunud kõneluste järel mürgistuse sümptomid. Peskov nimetas neid väiteid "infosõjaks". 

"See on osa infosõjast. Need väited ei vasta tõele," ütles Peskov. 

Peskov kinnitas, et oligarh osaleb teisipäeval Istanbulis peetavatel kõnelustel. Peskov lisas siiski, et miljardär pole delegatsiooni ametlik liige. 

Macron suhtles teisipäeval Putiniga

Venemaa president Vladimir Putin ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron arutasid teisipäeval telefoni teel olukorda Ukrainas. 

"Macron tõstatas teema, mis puudutas ümberpiiratud Mariupoli linnas humanitaarmissiooni läbiviimist, praegu pole tingimused selles etapis paigas," ütles Prantsuse ametnik. 

"Venemaa hoiak Mariupoli humanitaarmissiooni suhtes on jätkuvalt karm. Putin ütles Prantsuse presidendile, et mõtleb selle peale," lisas ametnik. 

Kreml teatas, et riigijuhid arutasid ka Venemaa otsustas nõuda gaasitarnete eest rublades maksmist. 

Briti luure: Ukraina üksustel on olnud mõningast edu

Ukraina üksustel on olnud mõningast edu Vene vägede väljatõrjumisel mitmetest asulatest ja positsioonidelt, teatas Briti luure teisipäeval oma igahommikuses hinnangus.

Ukraina üksused jätkavad kohaliku tähtsusega vasturünnakuid Kiievist loodes Irpenis, Butšas ja Hostomelis, lisati ülevaates.

Samas kujutavad Vene väed endiselt olulist ohtu Kiievile tänu oma suutlikkusele korraldada õhurünnakuid. Vene väed hoiavad Ukrainas ka endiselt olulisi positsioone ning püüavad oma üksusi ümber korraldada ja täiendada.

Vene väed jätkavad ka rünnakuid ümber piiratud Mariupoli alistamiseks, kuid linna keskus on endiselt Ukraina üksuste käes, tõdes Briti luure oma ülevaates.

Ukraina: Vene üksused on segaduses ja nõrgestatud

Ukraina kindralstaabi teatel on riiki tunginud Vene üksused segaduses ja nõrgestatud ning suur osa neist on ära lõigatud oma varustusteedest.

"Vene okupatsioonivägede juhtkond püüab kompenseerida oma üksuste lahinguvõime kahanemist valimatu suurtüki- ja raketitule ning pommitamisega, purustades sellega Ukraina linnade taristut," teatas staap oma öises ülevaates.

Ukraina relvajõud teatasid teisipäeval, et Venemaa üksused taganevad Kiievi ja Tšernihivi juurest

"Vaenlane ei täitnud oma pealetungioperatsiooni eesmärki," teatas kindralstaap. 

Venemaa kaitseministeerium teatas teisipäeval samuti, et vähendab sõjalist aktiivsust Kiievi ja Tšernihivi ümbruses, vahendas The Guardian. 

Ukraina poole kinnitusel jätkavad tema üksused edukat kaitsetegevust üle kogu riigi ning on Vene vägedelt tagasi võtnud kaks asulat – Kamjanka ja Topolski.

Esmaspäeval ütles USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik, et Vene üksuste edasiliikumine Kiievi all on suures osas seisma pandud ning Venemaa keskendub nüüd peamiselt Donbassi regioonile.

Ukraina relvajõud: hävitatud Vene tankide arv läheneb 600-le

Vene üksuste kaotused sõja algusest kuni esmaspäeva õhtuni on Ukraina relvajõudude teatel olnud sellised:

sõjaväelased - umbes 17 200 inimest

tankid ‒ 597

lahingusoomusmasinad ‒ 1710

suurtükisüsteemid - 303

õhutõrjesüsteemid - 54

lennukid - 127

helikopterid - 129

autod – 1178

operatiivtaktikalised droonid - 71

laevad - 7

erivarustus – 21

kütuseveokid 73

Relvajõudude teatel andmeid uuendatakse jooksvalt. Arvutamise teeb keeruliseks vaenutegevuse suur intensiivsus.

Ukraina: me saame Venemaa juhtkonnast head luureinfot

Ukraina sõjaväeluure juhi sõnul saab tema riik Venemaa tippjuhtkonnast suurel hulgal luureinfot Moskva kavatsuste kohta.

Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna juht Kõrõlo Budanov rääkis armeeväljaandele Kohvi või surm antud usutluses, et tema riigi luurel on õnnestunud imbuda mitmetesse Vene relvajõudude, poliitika ja finantsvaldkonna juhtstruktuuridesse ning saada sealt tähtsat informatsiooni.

Agentuuriluuret täiendab ka kiirelt areneb Ukraina küberluure võimekus, lisas ta.

"Me oleme teinud küberluure valdkonnas märgatava edasimineku," rääkis Budanov. Tema sõnul näeb Ukraina täiuslikult, kuidas liigub Vene raha. "Samuti näeme seda, mis toimub Venemaa kütusesektoris ning jälgima relvastuses toimuvaid uuendusi," lisas ta.

Ühe näitema oma luure edust tõi Budanov välja eduka raketirünnaku Vene dessantlaevale Berdjanski sadamas. "Rakett tabas laeva hetkel, kui selle lähedal asusid kütuse ja relvalastiga veokid.

Budanov rõhutas ka liitlastelt saadava luureinfo tähtsust.

Peskovi kinnitusel ei kavatse Venemaa Ukrainas tuumarelva kasutada

Venemaa ei kasuta mitte ühelgi juhul Ukrainas tuumarelva, lubas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov USA telekanalile PBS antud usutluses.

"Meil ei ole kahtlust, et kõik meie erioperatsiooni eesmärgid Ukrainas saavad täidetud. Ükskõik, kuidas olukord areneb, seal tuumarelva kasutamise põhjust ei ole," rääkis Peskov inglise keeles antud intervjuus. "Mitte keegi ei kaalu tuumarelva kasutamist ega isegi ideed selle kasutamisest," rõhutas ta.

Kremli pressiesindaja lükkas tagasi teda intervjueerinud ajakirjaniku väited, justkui olevat president Vladimir Putin lubanud Ukraina sõjakäiku välja kuulutades, et Venemaa kasutab seal tuumarelva, kui peaksid sekkuma kolmandad riigid.

"Ma ei arva nii. President hoiatas, et ei ole vaja sekkuda. Kui selline asi peaks juhtuma, siis on meil vahendid ja võimalused, et see ära hoida ja karistada neid, kes seda püüavad teha," rääkis Peskov.

Putini pressiesindaja meenutas Venemaa tuumarelva kasutamise doktriini, mille kohaselt kasutab Moskva seda ainult siis, kui on vaja likvideerida oht Venemaa eksistentsile.

Tuleb aga teha vahet erioperatsioonil Ukrainas ning riigi eksistentsil, lisas Peskov.

Britid: Venemaa saatis Ida-Ukrainasse Wagneri võitlejad

Briti sõjaväeluure andmeil saadab Venemaa Ida-Ukrainasse võitlema erasõjakompanii Wagner võitlejad.

"Nad saadavad eeldatavalt sinna lahingutesse rohkem kui 1000 palgasõdurit, sealhulgas organisatsiooni juhid," vahendas Ühendkuningriigi kaitseministeerium oma luure hinnangut.