Sõja 29. päev: Moskva koondab Valgevenesse relvastust, plaanib pealetungi

{{1648095000000 | amCalendar}}
Ukraina sõjaväelane Kiievis.
Ukraina sõjaväelane Kiievis. Autor/allikas: SCANPIX/AFP

Venemaa väed pole suutnud Ukraina kaitsest läbi murda. Ukraina teatel koondab Moskva nüüd Valgevenesse relvastust ja plaanib alustada Kiievi suunal suurt pealetungi. Rünnakute põhiraskus on endiselt Mariupolil, mida aga Vene üksused pole veel vallutada suutnud.

Mis on oluline 24. märtsil kell 21:37:

- Ukraina merevägi teatas neljapäeval Vene sõjalaevastiku suure aluse hävitamisest okupeeritud Berdjanski linna sadamas;

- Venemaa ei taha praegu pidada vaherahukõnelusi, kuna tema relvajõud ei ole saavutanud eesmärki hõivata Ukraina kogu Musta mere rannik, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell;

- Ukraina: Venemaa koondab Valgevenesse relvastust;

- NATO ametniku hinnangul võib Venemaa olla Ukrainas hukkunute ja haavatutena kaotanud 30 000 kuni 40 000 sõjaväelast;

- Ukraina kaitsejõudude peastaabi neljapäeval avaldatud hinnangu kohaselt on Venemaa seni sõjas kaotanud umbes 15 800 sõjaväelast;

- Ukraina teatel purustasid Vene väed Tšernihivi lähedal olulise silla üle Desna jõe;

- Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus ööl vastu neljapäeva sotsiaalmeediasse postitatud videopöördumises venelasi mitte saatma oma poegi sõtta;

- Venemaa ei suuda jätkuvalt Hersonis ülemvõimu kehtestada;

- ÜRO: sõjas hukkunud tsiviilielanike arv tõusis üle tuhande;

- Venemaa ja Ukraina vahetasid esimest korda vange.

 Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel ei õnnestunud Vene üksustel kolmapäeval edeneda ei ida-, kagu- ega kirdesuundas.

Ukraina teatel on Vene õhuvägi jätkuvalt aktiivne ning viimase 24 tunni jooksul registreeriti rohkem kui 250 Vene sõjalennukite lendu, mida on 60 võrra rohkem kui 22. märtsil.  

Vene õhuväe peamised sihtmärgid on sõjaline ja tsiviiltaristu Kiievi, Tšernihivi ja Harkivi oblastis.

Ukraina teatel tõrjub nende õhukaitse vaenlase raketi- ja õhurünnakuid ning päeva jooksul tabati õhus 11 Vene sihtmärki - seitset lennukit, ühte drooni, ühte helikopterit ja kahte tiibraketti.  Nende saatus on selgitamisel.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles kolmapäeval, et linnas on sõja algusest saadik hukkunud Vene vägede rünnakutes 264 tsiviilisikut. Ta täiendas hiljem, et kolmapäeval hukkus üks ja sai haavata kaks inimest, kui Vene vägede tulistatud mürsk tabas kaubanduskeskuse parklat. Venemaa on eitanud tsiviilsihtmärkide tulistamist.

Klõtško teatel on praktiliselt kogu Kiievi lähistel paiknev Irpini linn, mis oli viimastel nädalatel ägedate lahingute tulipunkt, uuesti Ukraina vägede käes. Veel kolmapäeval öeldi, et Irpinist 80 protsenti on ukrainlaste kontrolli all.

Lääne luureagentuuride teatel on Vene üksused üha enam demoraliseerunud ning Kiievi lähistel kasvab oht, et Ukraina üksused piiravad nad ümber.

USA kaitsevaldkonna kõrge ametnik rääkis CNN-ile, et Ukraina väed on tõrjunud Vene üksused Kiievist idas kuni 55 kilomeetri kaugusele kesklinnast, mis on umbes poole kaugemale sellest, kus need asusid päev varem. Kiievist loodes on aga Vene väed kaevumas maasse ning tugevdamas oma kaitsepositsioone, ütles ametnik.

Venemaa teatas, et tulistas merelt rakettidega riigi loodeosas Rivne linna lähistel asuvaid Ukraina vägede relvaladusid ning kahte rakettide Totška-U laskeseadeldist Kiievi tööstuspiirkonnas.

Lääneriigid jätkavad Ukraina varustamist relvadega. Kolmapäeval otsustas Rootsi, et saadab Venemaa rünnakuid tõrjuvale Ukrainale 5000 tankitõrjeraketti. Pärast vestlust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga teatas Briti peaminister Boris Johnson, et riik annab Ukrainale veel 6000 raketti.

Ukraina: Venemaa koondab Valgevenesse relvastust

Ukraina relvajõudude teatel toimetab Venemaa Valgevenesse relvi ja muud sõjavarustust, vahendas CNN. 

Ukraina teatel plaanib Venemaa korraldada pealetungi, mille eesmärk on Kiiev ümber piirata. Ukraina teatel koondavad Vene väed relvastust ka Krimmi poolsaarel.

"Venemaa sõjaline juhtkond hakkab mõistma, et olemasolevatest jõududest ei piisa okupeeritud alade hoidmiseks ja operatsioonide läbiviimiseks, "teatas Kiiev. 

Ukraina ja Venemaa vahetasid esimest korda vange

Ukraina ja Venemaa vahetasid esimest korda kuu aega kestnud sõja jooksul vange, ütles neljapäeval Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.

"President Volodõmõr Zelinski korraldusel toimus esimene suurem vangide vahetus. Saime kümnele vangistatud okupandile vastu 10 meie sõdurit," ütles Vereštšuk.

Lisaks andis Ukraina Venemaale 11 Odessa sadama lähedal päästetud tsiviilidest meremeest, vastu saadi 19 ukrainlasest meremeest.

Varem on mõlemad pooled kinnitanud, et Vene vägede poolt kinni peetud Melitopoli linnapea vahetati üheksa Vene sõjaväelase vastu.

Ukraina teatas, et nende vasturünnakud Kiievi all on olnud edukad

Ukraina kaitseministeerium teatas neljapäeval, et riigi sõjavägi tõrjus mõnes Kiievi piirkonnas Venemaa väed tagasi. 

"Mõnes sektoris tõrjuti vaenlane tagasi rohkem kui 70 kilomeetri kaugusele, mõnes sektoris on vaenlane 35 kilomeetri kaugusel, "ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja. 

Pressiesindaja lisas, et Venemaa tahab jätkuvalt Kiievit ümber piirata. Seetõttu koondab Moskva Valgevenesse varustust, et tugevdada oma vägesid Kiievi ümbruses. Tõendeid ta selle kohta ei toonud, vahendas The Guardian. 

Ukraina sõjaväetehnika Kiievis Autor/allikas: SCANPIX/AFP/FADEL SENNA

Ukraina ombudsman: Venemaa on võtnud 400 000 inimest pantvangi

Ukraina ombudsman Ljudmila Denisov süüdistas neljapäeval Venemaad 402 000 inimese, sealhulgas 84 000 lapse, pantvangistamises.

Need arvud on põhimõtteliselt samad, mis on välja käinud Kreml, väites, et need inimesed on viidud Venemaale, kuid sellepärast, et nad ise tahtsid. Denisova sõnul on inimesed Ukrainast Venemaale viidud vastu nende tahtmist.

Ukraina ametnike sõnul võtavad Vene väed inimestelt ära passid ning viivad neid laagritesse, mis asuvad separatistlikes piirkondades Ida-Ukrainas, seejärel viiakse inimesed edasi erinevatesse piirkondadesse Venemaale.

ÜRO: sõjas hukkunud tsiviilielanike arv tõusis üle tuhande

Alates Venemaa sissetungi esimesest päevast on Ukrainas hukkunud üle tuhande inimese, ütles neljapäeval ÜRO inimõiguste ülemvolinik, lisades, et tegu on ametlike arvudega ning tegelik hukkunute arv võib olla palju suurem.

Enamik hukkunutest suri raketi. Ja suurtükirünnakute tagajärjel. 1035 hukkunust 90 on lapsed.

Vigastatud tsiviilelanikke on ÜRO andmetel vähemalt 1650.

Enim tsiviilelanikest hukkunuid on ÜRO andmetel Luhanski oblastis Ida-Ukrainas, 311.

"Me usume, et tegelik hukkunute arv on märkimisväärselt suurem, sest info liigub aeglaselt ja paljud raportid vajavad kinnitamist," teatas ülemvolinik.

Unicef teatas neljapäeval, et rohkem kui pool Ukraina alaealistest – 4,3 miljonit 7,5 miljonist – on pidanud oma kodust lahkuma. 1,8 miljonit alaealist on põgenenud välisriikidesse, vahendas BBC.

Kiiev: Vene väed takistasid neljapäeval tsiviilisikutel Mariupolist lahkuda

Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk ütles neljapäeval, et Venemaa väed takistasid jälle tsiviilisikutel lahkuda ümberpiiratud Mariupoli linnast. Ukraina võimud olid inimeste evakueerimiseks saatnud 40 bussi. 

Vereštšuk ei täpsustanud, kuidas Venemaa väed takistasid inimestel linnast lahkumast.

Venemaa raketirünnaku tõttu hukkus Harkivis kuus inimest

Harkivi piirkonna juhi sõnul tabas neljapäeval linna kaubanduskeskuse parklat rakett, mille tõttu hukkus kuus inimest ja veel 15 inimest sai vigastada. 

Harkivi võimude teatel olid inimesed parklas humanitaarabi järjekorras. Telekanali CNN teatas, et videolõigus on näha inimesi, kes hoolitsevad parklas viga saanute eest. 

Ukraina teatas Vene sõjalaeva hävitamisest

Teatele lisatud videos on näha suurt tulekahju Berdjanskis ning sellele järgnenud plahvatusi sadamas, vahendasid erinevad meediakanalid.

Ukraina telekanali 24tv.ua andmeil sai tabamuse dessantlaev Orsk ning veel kaks Vene sõjalaeva.

Väljaanne Nexta edastas video tulekahjus Berdjanski sadamas.

Berdjansk asub umbes 70 kilomeetrit edelas Mariupolist, mida Vene üksused on püüdnud juba neli nädalat vallutada.

Tulekahju Berdjanskis, kus Ukraina teatel sai tabamuse Vene dessantlaev Orsk Autor/allikas: SCANPIX/AP

Venemaa ei suuda jätkuvalt Hersonis ülemvõimu kehtestada

Hersoni linnavalitsuse hoone seinale paigaldati suur Ukraina lipp. Herson on Venemaa vägede poolt okupeeritud, vahendas The Guardian.

Ukraina parlamendisaadik jagas sotsiaalmeedias pilti, kuidas töötajad kraana abil suurt Ukraina lippu paigaldavad. 

Borrell: Venemaa ei ole praegu vaherahust huvitatud

Venemaa ei ole praegu vaherahukõneluste pidamisest huvitatud, kuna tema relvajõud ei ole saavutanud seatud eesmärke, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell neljapäeval.

"Venemaa ei taha praegu maha istuda ega millegi üle läbi rääkida, see, mida ta tahab, on territooriumi vallutamine," ütles Borrell usutluses Hispaania telekanalile TVE. "Ta soovib hõivata kogu Ukraina Musta mere ranniku kuni Moldova piirini ja isoleerida Ukraina merest. Ta soovib tõsiselt rääkida alles siis, kui on kindlustanud oma jõupositsiooni," rääkis Borrell.

Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja rõhutas EL-i soovi jätkata Ukraina toetamist relvastuse ja muu abiga.

"See on oluline, kuna kõik otsustatakse järgmise 15 päeva jooksul. Ukraina suutlikkus vastu panna on ajaloolise tähtsusega," ütles Borrell.

NATO allikas: Venemaa haavatute ja surnute hulk küündib kuni 40 000-ni

Venemaa on kaotanud Ukrainas haavatute ja hukkunutena 30 000 kuni 40 000 sõjaväelast, ütles üks NATO ametnik uudisteagentuurile AP, vahendas BBC. Täpselt kuu aega kestnud agressioonis hukkunud Vene sõdurite arv jääb 7000 ja 15 000 vahele.

Ukraina relvajõud teatasid kolmapäeval hukkunud Vene sõdurite hinnanguliseks arvuks 15 600.

BBC toob konteksti loomiseks välja, et Nõukogude Liit kaotas kogu oma kümneaastase okupatsiooni jooksul Afganistanis umbes 15 000 sõdurit.

Venemaa ise ei ole viimase kolme nädala jooksul oma kaotusi kommenteerinud. Viimati teatati 2. märtsil, et sõjas on hukkunud 500 Vene sõdurit.

Ka Ukraina ei ole oma kaotusi avalikustanud, president Zelenski ütles kaks nädalat tagasi, et Ukraina on kaotanud 1300 sõjaväelast.

Mariupoli elanikud kortermaja hoovis lahtisel tulel toitu valmistamas Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Alexander Ermochenko

Ukraina: okupandid toovad kohale uusi vägesid

Kuna Vene väed on kandnud arvukalt kaotusi, püüavad nad olukorra parandamiseks rindel moodustada täiendavaid üksusi ja tuua neid Ukraina piiridele.

Ukraina andmetel tegeleb Venemaa 144. mootorlaskurdiviisi kaotuste kompenseerimisega ning Lääne sõjaväeringkond on 20. üldarmee täiendamiseks käivitanud Smolenski oblastis lepinguliste sõjaväelaste värbamise.

Okupatsiooniüksuste võitlusvõime taastamises osalevad ka Süüriast naasvad sõdurid.  

Ukraina piirile tuuakse ka Vene üksusi Valgevene Gomeli oblastist, Venemaa Kaug-Ida sõjaväeringkonnast ning Ukrainasse saadetakse ka täiendavaid õhuväe üksusi.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas:

- elavjõud umbes 15 800;

- tankid 530;

- jalaväe lahingumasinad 1597;

- lennukid 108;

- kopterid 124;

- suurtükisüsteemid – 280;

- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) – 82;

- õhutõrjesüsteemid – 47;

- autod ja muud sõidukid – umbes 1033;

- kütuseveokid – 72;

- operatiiv-taktikalised droonid - 50;

- laevad / paadid - 4

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Venemaa on oma kaotuste kohta andmeid avaldanud ühel korral kahe nädala eest.

Ukraina teatel purustasid Vene väed olulise silla

Ukraina ametnike teatel purustasid Vene väed Ukraina põhjaosas Tšernihivi lähistel silla üle Desna jõe, mis on oluline ühenduse pidamiseks pealinna Kiieviga.

Ukraina ombudsmani Ljudmilla Denissova sõnul oli sild oluline Tšernihivisse humanitaarabi toomiseks ning tsiviilelanike evakueerimiseks linnast. "Linnas ei ole enam elektrit, vee- ja soojavarustust ning praktiliselt ka mitte gaasi. Infrastruktuur on purustatud," ütles Denissova BBC teatel.

Tšernihivi oblasti juht Vjatšeslav Tšaus ütles videopöördumises, et abi püütakse siiski linna saata ning uus sild ehitatakse pärast Ukraina vägede võitu.

Mariupoli elanikud toidujärjekorras Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Alexander Ermochenko

Zelenski venelastele: hoidke oma poegi sõja eest!

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus ööl vastu neljapäeva sotsiaalmeediasse postitatud videopöördumises venelasi mitte saatma oma poegi sõtta.

Zelenski sõnul ei ole Ukraina mitte kunagi ohustanud Venemaa julgeolekut ning lisas, et Vene propagandistid "valetavad sõja kohta, mida rahastatakse teie maksudest".

Ukrainlased teevad kõik võimaliku, et tuua rahu tagasi oma maadele, lisas president.

"Mitte teie maale, aga meie maale. Meie inimestele. Me teeme kõik võimaliku selle sõja lõpetamiseks. Ja kui me oleme edukad - ning see juhtub kindlasti – siis saate olla kindlad vähemalt ühes asjas: teie lapsi ei saadeta enam surema meie maale, meie territooriumile," rääkis Zelenski.

Ukraina presidendi sõnul nurjusid Vene sõjaplaanid juba esimese kahe rünnakupäevaga, kuid Venemaa hangib endiselt võitlejaid, keda Ukrainasse saata.

"Varustust. Lennukipomme ja rakette. Otsib palgasõdureid üle maailma. Igasugust rämpsu, kes on suuteline tsiviilikuid tulistama," ütles Zelenski.

"Vene väed hävitavad meie linnu. Tapavad valimatult tsiviilelanikke, vägistavad naisi, röövivad lapsi, tulistavad põgenikke, hõivavad humanitaarabi kolonne. Nad on hõivatud röövimisega. Nad põletavad maha muuseume, õhivad koole ja haiglaid. Nende jaoks on sihtmärgiks ülikoolid ja elamukvartalid…. Kõik mis iganes! Vene vägede kurjus ei tunne piire," rääkis Zelenski.

USA: Venemaa eirab meie sõjaväejuhtide katseid ühendust võtta

USA sõjaväejuhtidel ei õnnestu kontakteeruda oma Vene kolleegidega, et saada aimu Venemaa plaanidest ning hoida ära võimalikke valearvestusi lahinguväljal, kirjutas ajaleht Washington Post.

Alates Venemaa tungimisest Ukrainasse on USA kaitseminister Lloyd Austin ja vägede ülemjuhataja Mark Milley püüdnud kontakteeruda Vene kaitseministri Sergei Šoigu ja kindralstaabi juhi Valeri Gerassimoviga, kuid venelased on siiani keeldunud vestlusest, ütles USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby kolmapäeval tehtud avalduses.

"On suur oht eskalatsiooniks, kui ei teki võimalust kõige kõrgemate juhtide kontaktiks," ütles NATO vägede juhataja aastatel 2009-2013 James Stavridis.

"Väga noored inimesed juhivad Ukrainas sõjalennukeid ja -laevu ning viivad läbi lahinguoperatsioone. Nad ei ole kogenud diplomaadid ja nende tegevust sõjaliste operatsioonide käigus võidakse valesti mõista. Me peame ära hoidma stsenaariumi, kus NATO ja Venemaa satuvad sõtta, kuna liidrid ei vasta telefonile ega selgita vastaspoolele, mis toimub," rääkis Stavridis.

ÜRO andmetel on Ukrainas sõja tõttu surma saanud üle tuhande tsiviilisiku

"Ukraina tsiviilohvrite arv on alates Venemaa sissetungi algusest ületanud tuhande piiri," teatas neljapäeval ÜRO inimõiguste büroo. ÜRO teatel võib ohvreid olla aga palju rohkem. 

ÜRO teatel on enamik surjahutmitest põhjustatud lõhkerelvade kasutamisest, sealhulgas raske suurtükiväe kasutamisest. 

Kiievis hukkus Vene ajakirjanik

Kiievis sai kolmapäeval surma Venemaa relvajõudude raketilöögi alla jäänud Vene ajakirjanik Oksana Baulina.

Kiievis hukkunud Vene ajakirjanik Oksana Baulina. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Väljaandele The Insider töötav Baulina hukkus, kui kajastas Vene rünnakute tekitatud purustusi Podilski rajoonis, kui see piirkond sattus uuesti tule alla.

"Ta filmis [Ukraina] pealinna Podolski rajoonis purustusi, mille oli tekitanud Vene vägede tulistamine ning sattus uue raketirünnaku alla. Koos temaga hukkus veel üks tsiviilisik ning kaks temaga kaasas olnud inimest said haavata ja viidi haiglasse," teatas The Insider.

Väljaande teatel töötas Baulina varem Venemaa korruptsioonivastase fondi heaks. Pärast selle kuulutamist ekstremistlikuks organisatsiooniks jätkas fond tegevust välismaalt. The Insideri toimetus tegutseb Lätis.

Baulina kajastas sõda Ukrainas Lvivist ja Kiievist.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: