Liigirikkamates metsades ootab keskkonnaamet peagi sisuliselt raierahu

Mets Kagu-Eestis
Mets Kagu-Eestis Autor/allikas: Stenbocki maja Flickr

Vanades metsades ja lehtmetsades soovitab keskkonnaamet ka erametsaomanikel pesitsusrahu pidada, teistes metsades on ameti kontroll väiksem, kuid põhjendatud kaebuste peale minnakse kohale ja pesitsevaid linde tahtlikult häirida ei lubata. Metsaomanikud soovivad, et amet kontrolliks metsa juba enne raiumist üle.

Läinud aastal kevadsuvel sai keskkonnaamet üle 200 kaebuse raiete kohta metsas, kus võisid pesitseda linnud. Kuna pesitsevaid loomi-linde ei tohi tahtlikult häirida, pani amet ligi 50 korda metsamasinad seisma.

Tänavu jagas keskkonnaamet metsad kolme klassi. Punastel aladel – peamiselt vanemates ja lehtmetsades pesitseb tõenäoliselt üle kuue linnupaari hektari kohta, kollastel aladel on ilmselt kaks kuni kuus ja sinistel aladel vähem linnupaare.

"Me tegelikult nendes punastes metsades plaanime ise teha plaanilist järelevalvet. Ehk me ise käime neid punaseid metsi sellel pesitsusrahu perioodil läbi ja vaatame, kas seal raierahust peetakse kinni või mitte," rääkis keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve ajal Olav Avarsalu.

Ta lisas, et alates 15. aprillist võib välja minna üle saja inspektori. "Me plaanimegi just esimesel paaril nädalal võib-olla suuremate jõududega väljas olla, et saada parem ülevaade, kus mis töid üldse tehakse. Ja vaadata, kuidas selle kevade raierahust kinni peetakse."

Päris ametlikku raierahu pole siiski ka vanas laanemetsas. "Aga seal on väga-väga suur tõenäosus, et tegelikult need pesitsevad linnud inspektorite poolt üles leitakse ja seetõttu metsatööd ka peatatakse juhul, kui keegi on neid seal alustanud," sõnas Avarsalu.

Amet reageerib põhjendatud kaebustele

Keerulisem on olukord kollasel alal, näiteks alla saja-aastastes nõmme- ja palumetsades. Inspektor võib jõuda ka sinna, aga ei pruugi. Ja pesitsevaid linde võib ta sealt leida, aga mitte ilmtingimata.

"Tegelikult ettevõtjad on väga murelikud ikkagi," ütles erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun. "Et see harvesteri viimine metsa langile on ju kuludega seotud ja kes ikka tahab, et poole tööpäeva ajal keegi tuleb kuskilt ja ütleb, et nüüd jäta töö seisma. Ma ei ole küll veendunud selles, et raieettevõtjad sel kevadel tõesti metsatöödega jätkata julgevad."

Keskkonnakaitsjaid rõõmustav sõnum ei käi siiski päris kõigi ettevõtjate kohta. "Masinate liisingud tahavad maksmist ja inimesed tahavad ju palka saada. See pole nii lihtne, et vajutad nuppu ja kaks kuud ei tegutsegi," lisas Aun.

Olav Avarsalu kinnitas, et ehkki plaanilise järelevalvega tõenäoliselt kollasesse metsa ei jõuta, võidakse sinna minna kaebuse peale. Tema sõnul reageeritakse konkreetsetele ja põhjendatud kaebustele.

"Kui inimene tõesti kas näeb seal pesitsevat lindu või on teda varem tähele pannud ja ta teab, et see raietöö seal just praegu pihta hakkas ja tema arvates ka seda lindu seal häirima või kahjustama hakkab," selgitas Avarsalu.

Kui inspektor kaebuse peale kohale läheb, peab ka tema veenduma, et linnud raiutavas metsatukas päriselt pesitsevad. Pelgalt linnuhääle peale töömehi koju ei saadeta.

Raiete peatamine eeldab linnupaari ning võimalusel ka pesitsuspaiga leidmist. Olav Avarsalu sõnul arvestavad inspektorid, et linnud võivad olla ka müra eest põgenenud, ehk enne vaatlust pannakse metsatehnika mõneks ajaks seisma.

"Ja punastes metsades on inspektoril võimalik ka tegelikult seda päris sisulist kontrolliaega pikemalt valida," rääkis Avarsalu. "Näiteks peatades pealelõunal raie on mõistlik sinna kontrollima tulla pigem järgmisel varahommikul, kui linnud on kõige aktiivsemad ja on kõige suurem tõenäosus pesitsuskindlust ka sisuliselt hinnata."

Kollastel ja sinistel aladel nii süvitsi ei minda. "Loodame, et kuskil tunni ajaga saab inspektor oma tööga hakkama ja saab ka otsuse teha, et kas ta peatab seal raietegevuse või siis lubab raietöödel jätkuda."

Avarsalu tõdes, et niimoodi võivad mõned linnupesad ka kahe silma vahele jääda, kuid tema sõnul peab arvestama suurema pildiga ehk mõjuga kogu linnustikule.

"Kui me panustame sinise või kollase ala peatamise tõestamisse ebamõistlikult palju järelevalveaega, siis me lihtsalt ei jõua järgmistele aladele enam kontrollima minna, kus see mõju võiks tegelikult oluliselt suurem olla," selgitas Avarsalu.

Kui jõuab, võivad inspektorid metsa ka enne raiumist üle vaadata

Metsalangetaja jaoks tähendab see suurt loteriid. Sest kui tehnika on kohale tellitud, ei tea ta kunagi, kas inspektor saabub ning kas pesalt põgenenud lind tuleb vaikusetunni jooksul tagasi. Jaanus Aun kardab, et keskkonnaameti selgemale fookusele vaatamata võib metsaomanikke tabada läinud kevadega sarnane segadus.

"Nii ei ole võimalik tööd teha, et viid masina ühele langile, hakkad tööga pihta, vaadatakse ala üle, öeldakse, et siin ikka raiuda ei saa, lähed mujale, seal jälle sama probleem," rääkis Aun ning pakkus, et keskkonnaamet võiks vaatluse teha enne raiet.

"Inspektor vaataks raieala üle. Kui lindu ei ole, ütleb, et võite metsas tegutseda, kui lind on, siis jah, tuleb jätta tegutsemata. Aga et saada enne see kindlus kätte," ütles Aun.

Ta lisas, et selliseid metsi, kus lindu hektari peal ei pesitsegi, annab hoolsa tööga ette valmistada. 

"Linnud on tihti ju alusmetsas pesitsemas. Ja kui vana metsa alt on alusmets näiteks talvel ära lõigatud, siis tõenäosus, et täpselt selle langi peal lind on, nii suur ei ole," selgitas Aun.

Olav Avarsalu soovitas metsaomanikel esmalt ise hoolega uurida, ega nende töömasinad pesitsevate loomade-lindude rahu ei häiri. Kas keskkonnaamet juba ennetavalt aidata jõuab, Avarsalu veel kindlalt öelda ei oska.

"Kui plaaniline kontroll tõesti näitab, et punased metsad on piisavalt kaitstud ja seal tegelikult metsamehed raietöid ei tee. Ja samas ka kaebuste maht on eelmisest aastast väiksem, siis me võime seda üritada teha, et käia raietööde algust metsas hindamas," ütles Avarsalu.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: