Aas märkis usutluses ka, et valitsuse koostatud eelnõu muudab vaenu õhutamise paragrahvi, kaotades praegu nõutavad tagajärjed.

"Sümbolite keelamise varjus tahab valitsus üht hoopis teist vaidlust ära lahendada, mida poleks vaja nii teha," ütles Aas pikalt kestnud vihakõne vaidlusele viidates.

Karistusseadustiku muudatuste eelnõu on ka vaenulike sümbolite osas Aasa sõnul liiga lai.

"See keelab kõikvõimalike agressioonisõdade toimepanemisel kasutatud sümbolid, mis toob lauale suure hulga probleeme, mida ühiskonnas täna ei ole," rääkis Aas. "Ise oleksin selle piiranud tänases Ukraina sõjas Vene vägede poolt kasutatavate sümbolitega."

"Teine probleem, et seal on sõja õigustamise eesmärk sisse pandud, mille tuvastamine võib olla raske," ütles Aas.

Aas tõi näiteks, et Venemaa poolt Ukraina sõjas oma tehnikal kasutatav Z-märk on selgelt tuvastatav agressiooni toetusena, kuid Georgi lint, mida 9. mai puhul on Venemaa sõjaliste võitude sümbolina kasutama asutud, on pika ajalooga ja palju keerulisem asi.

"Kas Georgi lint, mis on keeratud ümber kahe nelgi ja viidud pronkssõduri juurde, siis on keelatud või mitte?" tõi Aas näite.

Riigikogu ei peaks jätma politseid neid otsuseid tegema, ütles Aas: "Mida vähem subjektiivsust keerulises olukorras, seda parem."

Kas punalipuga võib tänavale tulla? "Sellele küsimusele on raske vastata ja see ongi probleem," selgitas Aas. "Mida sümboliseerib Teise maailmasõja aegne nõukogude sõduri vorm? Mida selle kandja mõtleb? Kas ta õigustab agressiooni või mälestab hukkunuid?"

Need küsimused on Aasa sõnul vastuseta.

Aas tõdes, et seaduse antud kujul vastu võtmine võib juriidilise provotseerimise võimalusi juurde tuua: "Soovitaks piirata selle eelnõu praegu Ukraina vastases sõjas kasutatavate sümbolitega."

Valitsus algatas neljapäeval eelnõu, mis astub vastu agressiooni toetavatele sümbolitele, agressiooni õigustamisele ja toetamisele. Samas ei ole selles määratlust, millised sümbolid õhutavad agressiooni.

Justiitsminister Maris Lauri (RE) ütles valitsuse pressikonverentsil, et kui inimene osaleb Eestis agressiooniga seotud vaenutegevuses või kutsub sellele üles, siis seda saab karistada.

"Ma loodan, et karistamisteni ei jõuta ja kui rikkumised on väikesed, siis politsei saab piirduda, nagu ka praegu hoiatuste ja vestlustega, vajadusel väärteomenetlus, ehk trahv. Tegude tõsiste tagajärgede puhul tulevad kõne alla karistusõiguslikud sammud, küll mitte puhtalt sümbolite eest," rääkis Lauri.

Sümbolite kasutamine on Lauri sõnul eelkõige väärtegu. "Me ei määratle ära seda, millised sümbolid on keelatud ja millised on agressioonisümbolid. Sümbolid võivad ajas muutuda ja sümboli kasutamine sõltub väga täpselt sellest, millises kontekstis seda kasutatakse," rääkis Lauri.

Valitsuse samal teemal saadetud pressiteates seisis, et eelnõu muudaks ka vaenu õhutamise süüteokoosseisu nii, et väärteo eest saab edaspidi inimese vastutusele võtta ka siis, kui vaenu õhutamisega ei kaasne tagajärge nagu oht inimese elule, tervisele või varale.

"Seni on väärteo eest karistamiseks olnud vajalik selline tagajärg. Lisaks muudetakse vaenu õhutamise paragrahvi nii, et juhul, kui selline raske tagajärg kaasneb, oleks edaspidi tegemist kuriteoga," seisis pressiteates.