Väikelinnas ukrainlastele tööd jagub, probleeme on elukohaga
Ukraina põgenikel Keilas töö leidmisega probleeme ei teki. Ka kooli ja lasteaeda mahuvad veel tulijad ära. Küll aga on tõsine probleem, kust leida eluaset, sest vabu elamispindu napib. Osa ettevõtteid soovitab tööletulijatel linnalt peatuspaika küsida.
Hiiglaslik haigla ehitati Keilasse Nõukogude ajal selleks, et siia saaks sõjaolukorra ajal evakueerida Tallinna haiglad, nüüd on see koduks Ukraina sõjapõgenikele, ütles Keila linnapea Enno Fels.
Kuu ajaga on Keilasse jõudnud 150 põgenikku, tööd sõjajalust tulijatele jagub, märksa keerulisem on leida eluaset.
"Praegu on meil võimekus väiksem, kui on sõjapõgenikke siin, aga me loodame seda juurde tekitada. Omad inimesed me majutame ära, aga ega me kuskilt lisaks ei näe võimalusi, kui väljastpoolt lisaks (sõjapõgenikke) tuleb," lausus Fels.
Põgenike jaoks rentis linn haiglast kümme ruumi, kuhu mahub 30 inimest. Läbirääkimised käivad kohalike arendajatega, kaalumisel on variant seada sisse kunagisse restoranimajja kohad 50 inimesele.
Üks jagu Keilasse jõudnud põgenikest on Harmetis töötavate ukrainlaste lähedased. Esialgu paigutati nad tööliste jaoks üüritud ühiselamusse.
"Ega see tänane lahendus ei ole pikalt jätkusuutlik, on väikseid lapsi, on naisi, kes on kahe kuu pärast sünnitamas," märkis Harmeti juhatuse esimees Toomas Kalev.
Just privaatsuse puudus ongi kujunemas kunagistest haiglapalatitest ümberehitatud ühiselamu suurimaks probleemiks. Nii on Harmet ise asunud lahendusi otsima.
"Hetkel on meil plaanis oma territooriumile üks esimesi näidishotelle püsti panna ja sinna majutada võib olla 100–150 inimest ära," ütles Kalev.
Püsivama elupaiga leidmisel võib takistuseks saada ka üür – kui ühiselamukoht maksab praegu 150 eurot, siis Kalevi sõnul üle 200 euro ukrainlased maksta ei jaksa. Aga probleeme ei ole ainult peavarjuga, vaid ka lasteaiakohtadega.
"Ega meil lasteaiakohti ka ei olnud seni liigseid, aga tänu õpetajatele, kes olid nõus loobuma oma puhketoast, õpetajate toast, saime me selle rühma luua," ütles linnapea Fels.
Praegu on ukraina rühmas 10 last, teist sama palju mahub veel. Krõvõi Rihist pärit Svetlana jõudis Eestisse 14. märtsil ja töötab lasteaias ukraina rühma abikasvatajana.
"Ma tulin oma sõbranna juurde, ta on mu vanema tütre ristiema, mul on kaks last. Ta majutas meid esimesed päevad, aga juba kolmandal päeval sotsiaalamet leidis meile korteri," ütles Svetlana.
Neile, kes jõudsid Keilasse hiljem, tuleb leppida haiglalt renditud ruumidega.
Toimetaja: Marko Tooming