Herem: me muutume järjest rohkem Iisraeliks
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles, et kui teised riigid toetaksid Ukrainat relvadega protsentuaalselt sama palju kui Eesti, siis oleks sõda kuu ajaga läbi.
Vaadates jubedaid kaadreid Vene okupantidest vabastatud Butšast ja Irpinist, loodab Herem, et mõned riigid võiksid toetada Ukrainat rohkem kui seni. "Neid pilte vaadates olen mõelnud, et peaksime ära andma kõik oma Javelinid, aga neil on vaja varustust, tugevamat rauda, mida Eestil pole anda," ütles Herem "Esimeses stuudios".
"Teiste riikide panusest pole mul rohkem kommenteerida. Kui Eesti ütles detsembris, mida ta annab ja on pärast seda andnud rongide ja lennukite kaupa, siis kuidas teised riigid toimetavad, on nende asi," sõnas Herem.
"Kui me saavutame sõjas Venemaaga ainult vaheetapi, siis võib see jõuda aasta paariga meie õuele," ütles ta. "Kõige suurem oht oleks, kui lääs survestaks Ukrainat läbi rääkima. Ja kui jääb mõni ruutmeeter rohkem Venemaale, kui oli 23. veebruaril, siis on Venemaa saanud strateegilise võidu. Venemaa on siis see, kes ütleb, et ma tulen ja teen," rääkis Herem.
Venemaa võib Musta mere põhjakaldal saavutada oma aja ja relvajõududega järjest suuremat kontrolli. "Kui ta võtab lõpuks enda kontrolli alla kaks isehakanud rahvavabariiki ja maismaaühenduse Krimmi, ja siis sellises olukorras algaks läbirääkimised Venemaa ja Ukraina vahel, siis oleks see Ukrainale väga halva mõjuga. Peale seda võiks Venemaa tahta tõestada end mõne väiksema ja edukama eesmärgiga. Ja loetelu riikidest, kus ta ennast testida saaks, pole väga pikk, nagu me teame," nentis Herem.
Ukrainat kindlasti päästaks parem relvastus, pakkus Herem. "Pikk maa nii merele kui ka maale ja kindlasti õhus, oleks neile väga abiks. Vastasel juhul midagi tagasi võtta või kaitsta on neil Venemaa vastu väga raske," sõnas Herem.
Nädala pärast võiksid venelased olla valmis Donbassis viima läbi mingi operatsiooni, pakkus Herem.
Tuleb kulutada raha väärtuste kaitsmiseks, rõhutab Herem. "Kui sa elad Venemaa kõrval, pead seda tegema. Läänes, mis elab kaugemal Venemaast, päris kõik sellest aru ei saa. Loodetavasti nad ärkavad üles." Probleem idapiiril ei kao kuskile. "Me muutume aina rohkem Iisraeliks. Nemad on oma riigikaitse üle väga uhked ja meie võime ka täna juba olla väga uhked ja olla eeskujuks ka paljudele lääneriikidele," teatas Herem.
Toimetaja: Mari Peegel