Ajaleht The Wall Street Journal kirjutas, nagu valmistuks Venemaa sõjaliseks eskalatsiooniks Euroopasse, võttes sihikule mõne Balti riigi, Rootsi või Taani saared. Nii olevat hoiatanud mitmed Euroopa julgeoleku ametnikud. Ekspertide sõnul ei ole anonüümsel hinnangul siiski alust ja ühtki märki sõjalistest muutustest pole.

"Seda praegu näha ei ole, et Venemaa kuidagi sõjaliselt oma vägesid ümber grupeeriks, näiteks siia meie Balti riikide suunale. Kui Venemaa peaks avama mingisuguse uue suuna, siis tegelikult ta jätab endale kohe haavatavused Ukraina suunal. Samamoodi me teame, et Venemaa ei ole ikkagi täna valmis NATO-ga võitlema," lausus kaitseuuringute keskuse teadur Marek Kohv.

Ka endine kaitseväe juhataja Martin Herem kinnitas, et Venemaal pole ressurssi Ukrainast välja laieneda. Samas rõhutab Herem, et oht Balti riikidele võib taas kiiresti kasvada, kui Ukraina sõjas peaks tekkima paus.

"Maailma olukord ei ole hea. Ettevalmistust meile kallaletungiks tal ei ole väga palju jätkuvalt vaja. Ja meie enda ettevalmistus tervikuna NATO-ga ei ole ka minu arvates väga veenev," ütles Herem.

Hübriidrünnakud Euroopa vastu aga jätkuvad. Kommunikatsiooni- ja julgeolekuekspert Ilmar Raag on täheldanud, et Kremli sõnumid Balti riikide suunal on viimasel ajal üha agressiivsemad.

"Vene ametlikud isikud, olgu see siis välisministeeriumist, presidendi administratsioonist või riigiduumast, on hakanud sagedamini Balti riike ründama ja see kriitika on läinud konkreetsemaks. Ühest küljest ollakse valmis Balti riike andma kohtusse. Teisest küljest räägitakse sellest, et kuna Balti riigid on just nagu andnud oma riikide territooriumi Ukraina droonidele, siis sellele järgnevad vastumeetmed," sõnas Raag.

Kolm Balti riiki Kremli vaates ei eristu.

"Rünnatakse kõige rohkem seda riiki, mis näitab kõige rohkem poliitilise ebastabiilsuse või nõrkuse märke. Ehk kui Lätis oli näha, et on valitsuskriis, siis kohe kriitika Läti suunas tugevnes. Eelkõige on Vene loogika selles, et kui riik satub kriisi, siis ta tõepoolest muudab oma seniseid seisukohti näiteks Ukraina toetamise seisukohalt," lausus Raag.

Herem lisas, et hübriidründed sagenevad järgmisel aastal tõenäoliselt veelgi.

"Elutähtsate teenuste saboteerimine on kõige lihtsam asi, mida nad teha võivad. Infooperatsioonid - sellel võib olla mittemõju, aga lääne ühiskonnas võib see väga kiiresti levida ja tekitab jälle usaldamatust," ütles Herem.