Sõja 42. päev: inimeste põgenemine Ida-Ukrainast hoogustub
Ümberpiiratud Mariupoli linnas jätkuvad rasked lahingud ja Venemaa õhulöögid. Viimastel päevadel on hoogustunud inimeste põgenemine Luhanski ja Donetski oblastite aladelt, mida kardetakse olevat Venemaa uue rünnaku fookuseks. USA kaitseametniku sõnul on Vene väed Kiievi ja Tšernihivi ümbrusest täielikult Venemaale ja Valgevenesse taandunud.
Mis on oluline 6. aprillil kell 22.25:
- USA kaitseametniku sõnul on Vene väed Kiievi ja Tšernihivi ümbrusest täielikult lahkunud, et Valgevenes ja Venemaal end tugevdada;
- linnapea sõnul on sõja käigus Mariupolis hukkunud üle 5000 tsiviilelaniku, sealhulgas 210 last;
- Prantsusmaa presidendi sõnul on tapmised Butšas "väga tõenäoliselt" sõjakuritegu;
- Severodonetski elamurajoonid jäid tugeva pommitamise alla;
- Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitas ÜRO Julgeolekunõukogule peetud kõnes Venemaa sõdurite julmuste nimekirja;
- USA kehtestas Venemaa vastu uued sanktsioonid;
- Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson avaldas sotsiaalmeedias Venemaa avalikkusele suunatud video, milles ütles, et nende väed panevad toime julmusi;
- Ukraina sõja tõttu on ümber asunud üle 7,1 miljoni inimese;
- NATO peasekretär Jens Stoltenberg: Venemaa alustab tõenäoliselt lähinädalatel uut pealetungi Ukraina idapoolses Donbassi piirkonnas;
- USA lubas Ukrainale täiendavalt 100 miljonit dollarit tankitõrjesüsteemide jaoks.
USA kaitseametnik: Vene väed on Kiievi ja Tšernihivi lähistelt täielikult lahkunud
USA kõrge kaitseametniku sõnul on Vene väed Kiievi ja Tšernihivi ümbrusest täielikult lahkunud, et Valgevenes ja Venemaal end uuesti tugevdada.
Ametniku sõnul ei ole Venemaa suutnud jätkuvalt Mariupoli linna enda kontrolli alla saada, kuigi on linna ümber piiranud.
USA kaitseametnik ütles, et Vene väed on tulistanud alates 24. veebruarist tulistanud Ukraina pihta üle 1450 raketi.
Ametniku hinnangul on väidetavad julmused Butšas "ettekavatsetud, planeeritud ja väga tahtlikud". Tema sõnul on keeruline teada, miks Vene väed seda on teinud, kuid nad on saatnud maailmale Venemaa jõhkruse kohta sõnumi.
Linnapea: Mariupolis on hukkunud üle 5000 tsiviilelaniku, üle 200 lapse
Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko ütles kolmapäeval, et alates Venemaa sissetungist 24. veebruaril on linnas saanud surma üle 5000 tsiviilelaniku, sealhulgas 210 last.
Boitšenko sõnul on linna piiravad Vene väed pommitanud haiglaid, nende seast ühes põles 50 inimest ära.
Boitšenko ütles, et üle 90 protsenti linna taristust on Vene vägede pommitamise tulemusel hävinud.
Ümberpiiramise tõttu ei jõua Mariupolise toidu, vett, katkenud on energiavarustus.
Kui Mariupol peaks Venemaa kätte langema, tagab Moskva endale pideva maismaakoridori Krimmi poolsaareni, mille Venemaa 2014. aastal annekteeris.
Macron: tapmised Butšas on väga tõenäoliselt sõjakuritegu
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval avaldatud intervjuus, et tapmised Butša linnas on väga tõenäoliselt sõjakuritegu.
"See oli väga tõenäoliselt sõjakuritegu, mis seal toime pandi," ütles Macron.
Ukraina ja mitu lääneriiki süüdistavad Vene vägesid mitmesaja tsiviilelaniku tapmises Butša linnas, kui see oli Vene vägede kontrolli all. Venemaa eitab neid väiteid ja on nimetanud seda Ukraina provokatsiooniks.
Vene raketid tabasid Ida-Ukrainas raudteejaama
Ukraina riiklik raudtee-ettevõte teatas kolmapäeval, et kolm Vene raketti tabasid Ida-Ukrainas raudteejaama.
Ettevõtte kinnitusel said rünnakus inimesed kannatada ning kahjustada said ka hooned ja rööpad.
Ettevõte ei täpsustanud ei ohvrite arvu ega ka rünnaku asukohta.
Ukraina ei saa aidata inimestel Izjumist lahkuda
Harkivi oblasti kuberner Oleh Sinegubov ütles kolmapäeval, et Ukraina ametnikud ei saa aidata Izjumi elanikel linnast lahkuda, kuna see on täielikult Venemaa kontrolli all.
Samuti ei saa Ukraina saata sinna humanitaarabi.
Punane Rist: Mariupolist aidati minema 1000 inimest
Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) teatel aidati kolmapäeval Mariupolist Zaporižžjasse üle 1000 inimese.
"Tegemist oli keerulise operatsiooniga, kuid me tunneme kergendust, et üle 1000 inimese said lahkuda põrgust sinna, kuhu nad tahtsid minna," teatas Punane Rist.
ICRC loodab, et lähipäevil toimub veel päästeoperatsioone.
Ukraina võimude teatel evakueeriti mööda humanitaarkoridore kolmapäeval kokku 4892 inimest.
Severodonetski elamurajoonid jäid tugeva pommitamise alla
Luhanski oblasti kuberneri Sergi Haidai sõnul jäi Severodonetski linn tugeva pommitamise alla. Haidai ütles kolmapäeval, et linnas põleb kümme kõrghoonet. Kannatanute kohta esialgu infot pole.
Haidai teatas, et kuigi pommid ei tabanud strateegilisi või sõjaväehooneid, sai Lõssõtšanskis pihta üks tehas ning Rubižnes üks kodu.
Haidai lisas, et kolmapäeva öösel tabasid Vene väed Luhanski oblasti linnu ja külasid kokku 81 korral.
Briti sõjaluure: rasked võitlused ja Venemaa õhulöögid jätkuvad ümberpiiratud Mariupolis
Ukraina ümberpiiratud Mariupoli linnas jätkuvad rasked lahingud ja Venemaa õhulöögid, teatas Briti sõjaväeluure kolmapäeval.
"Humanitaarolukord linnas halveneb," teatas kaitseministeerium.
"Enamikul 160 000 allesjäänud elanikust pole valgust, sidet, ravimeid, soojust ega vett. Vene väed on takistanud humanitaarabi juurdepääsu, sundides kaitsjaid alistuma."
Mariupol on olnud Vene vägede poolt ümbritsetud märtsi algusest.
Möödunud nädalal teatas Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, et on sunnitud edasi lükkama katse evakueerida tsiviilelanikke ümberpiiratud linnast, kuna tingimused muutsid edasimineku võimatuks.
Lõputud pommirünnakud on põhjustanud laialdast hävingut ja abilinnapea sõnul surevad inimesed nälga ja vedelikupuudusesse.
Vene väed on edasi tunginud linna keskmesse, kuid mõni piirkond on veel Ukraina vägede kontrolli all.
Venemaa keskendub Donetskile ja Luhanskile
Venemaa väed on keskendunud "agressiivsele" operatsioonile, mille eesmärk on saavutada täielik kontroll Donetski ja Luhanski oblasti üle, teatas Ukraina relvajõudude peastaap oma igapäevases ülevaates. Pidevalt on rünnatud ka riigi idapoolsetes piirkondades, kuid edutult, lisati.
Venemaa jätkab rahvusvahelise õigusega keelatud laskemoona aktiivset kasutamist.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et Moskva püüab vallutada "kogu" Donbassi piirkonna idas, eesmärgiga luua maismaakoridor Venemaalt annekteeritud Krimmi. Kuid ta nõuab jätkuvalt, et Ukrainasse ei saadetaks sõdima NATO vägesid ega lennukeid.
BBC teatel on viimastel päevastel hoogustunud inimeste põgenemine Luhanski ja Donetski oblastite aladelt, mida kardetakse olevat Venemaa uue rünnaku fookuseks.
Pealtnägijad kirjeldasid kümnete kilomeetrite pikkusi autokolonne suunaga lääne poole maanteedel Izjumi ja Severodonetski vahele jääval alal ja kaugemalgi.
Ka Luhanski oblasti kuberner Serhii Gaidai on soovitanud inimestel evakueeruda.
Mõttekoda: Vene vägede järgmine sihtmärk on Ida-Ukraina linn Slovjansk
Venemaa vägede hiljutised edusammud Harkivi lähedal võivad viia selleni, et Ida-Ukrainas asuvast Slovjanski linnast saab Venemaa pealetungi järgmine sihtmärk, teatas USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW).
"Venemaa vägede katse Slovjanski vallutamisel muutub tõenäoliselt sõja järgmiseks pöördeliseks lahinguks," teatas ISW.
"Kui Venemaa väed ei suuda Slovjanski vallutada, ei suuda Venemaa tõenäoliselt Donbassi rindel läbi murda ning Venemaa kampaania Luhanski ja Donetski oblastis ebaõnnestub," märkis ISW.
Mõttekoja hinnangul pole Kiievi piirkonnast välja toodud väed enam "eriti tõhusad".
USA kehtestas Venemaale uued sanktsioonid
USA kehtestas sanktsioonid mitme Venemaa eliidi liikme vastu, kelle seas on president Vladimir Putini kaks täiskasvanud tütart. Samuti on uute sanktsioonide all Venemaa välisministri Sergei Lavrovi abikaasa ja tütar ning Venemaa julgeolekunõukogu liikmed.
Sanktsioonide all on ka paar panka. "Täna me kasvatame dramaatiliselt finantsšokki, kehtestades täielikud tõkestavad sanktsioonid Venemaa suurimale finantsinstitutsioonile Sberbank ning suurimale erapangale Alfa Bank," ütles Valge Maja kõrge ametnik ajakirjanikele.
Lisaks keelas USA ameeriklastel Venemaale investeerimise. Sanktsioonid kehtestati ka mitmele suuremale riigifirmale.
USA president Joe Biden sidus uued sanktsioonid Venemaa sõjakuritegudega Butša linnas.
Stoltenberg: Putin pole oma ambitsioonidest loobunud
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles kolmapäeval, et pole näinud ühtegi märki, et Vladimir Putin oleks loobunud oma ambitsioonidest. Stoltenbergi sõnul tahab Putin endiselt kontrollida kogu Ukrainat ja kirjutada ümber rahvusvahelised reeglid.
Stoltenbergi sõnul peab NATO jätkama Ukraina toetamist ning tugevdama oma heidutusmeetmeid.
"See konflikt võib kesta kaua, peame selleks valmis olema," ütles Stoltenberg.
Ukraina hinnang Venemaa kaotuste kohta
Ukraina avaldas ka kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa sõjas saadud kaotustele:
- 18 600 sõjaväelast;
- 684 tanki;
- 1861 jalaväe lahingumasinat;
- 150 lennukit;
- 135 helikopterit.
Kiiev: kolmapäevaks on kokku lepitud 11 humanitaarkoridori
Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk ütles, et kolmapäevaks on kokku lepitud 11 humanitaarkoridori.
Vereštšuki sõnul peavad ümberpiiratud Mariupoli sadamalinnast lahkuda soovijad kasutama oma sõidukeid. Nädala alguses blokeerisid Venemaa väed Punase Risti konvoil linna sisenemise.
Zelenski sõnul on Venemaa sissetungi tõttu surma saanud üle 160 lapse
"Venemaa sissetungi tõttu on hukkunud vähemalt 167 last, kuid tõenäoliselt on see arv suurem," ütles kolmapäeval Ukraina president Volodomõr Zelenski.
"Fakt on see, et 42 päeva jooksul sai Ukrainas surma vähemalt 167 last. Me ei tea veel kõiki julmusi, mis juhtus Mariupolis ja teistes Ukraina piirkondades, kus lahingud veel jätkuvad," ütles Zelenski.
Zelenski sõnul on Venemaa väed rünnanud 927 haridusasutust, 258 haiglat ja 78 kiirabiautot, vahendas CNN.
Zelenski seadis kahtluse alla ÜRO Julgeolekunõukogu tõhususe
Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis ÜRO Julgeolekunõukogule ülevaate olukorrast, väites, et venelased tapsid Butšas tsiviilelanikke "rõõmu pärast". Ta hoiatas, et Vene vägede jätkuva taganemise ajal Kiievi ümbruses võivad ilmneda hullemad julmused.
Zelenski kordas oma üleskutset eemaldada Venemaa ÜRO Julgeolekunõukogust ja kutsus üles looma kuritegude lahendamiseks spetsiaalse rahvusvahelise tribunali.
"Ainus süüdlane on üks riik, Venemaa, kes diskrediteerib kõiki institutsioone ja blokeerib ülemaailmset arhitektuuri valede ja valede levitamise nimel, õigustades kurja, mida ta teeb. Ma olen kindel, et maailm näeb seda ja teeb järeldused," rääkis Zelenski.
"Kas olete valmis ÜRO sulgema? Ja rahvusvahelise õiguse aeg on möödas? Kui teie vastus on eitav, siis peate kohe tegutsema," ütles ta ja lisas, et "vastutus peab olema vältimatu".
"Meil on tegemist riigiga, mis muudab oma veto ÜRO Julgeolekunõukogus õiguseks" ütles Zelenski.
Zelenski lisas, et "ei olnud ühtegi kuritegu, mida nad ei paneks toime". "Maailm pole veel näinud, mida nad on teinud meie riigi teistes okupeeritud linnades ja piirkondades."
"Pakun ÜRO Julgeolekunõukogule ja kõigile teistele rahvusvahelist õigust austavatele riikidele välja mõned konkreetsed tegevused, mis võivad olukorda muuta. Eelkõige räägime Kiievis toimuvast üldkonverentsist, et näha, kuidas saaksime reformida globaalset arhitektuuri, arvestades, et Venemaa Föderatsioonil on endiselt alaline koht ÜRO-s," ütles ta.
Zelenski nõudis ka uusi sanktsioone.
USA suursaadik ÜRO juures Linda Thomas-Greenfield ütles Julgeolekunõukogule: "Venemaal ei tohiks olla võimupositsiooni organis, mille eesmärk on edendada inimõiguste austamist."
USA ametnikud hoiatavad, et sõda Ukrainas võib jõuda pikaleveninud uude faasi.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja välisasjade juht Josep Borrell sõidavad nädala lõpus Kiievisse, et kohtuda Ukraina presidendiga. USA välisminister Antony Blinken saabus teisipäeval Brüsselisse enne sel nädalal toimuvat NATO välisministrite kohtumist.
"Meil on ilmselt muutumas lahinguvälja dünaamika seoses Venemaa tagasitõmbumisega Ukraina teatud osadest, eriti Kiievist ja rohkem läänepoolsetest piirkondadest," ütles Blinken.
"Muidugi on meil Butšas paljastatud kohutavaid julmusi, mida kogu maailm on näha. Kahtlustan, et paraku näeme seda rohkem, kui Vene väed välja tõmbavad," ütles ta.
USA suursaadik NATO juures Julie Smith ütles varem teisipäeval ajakirjanikele, et NATO ministrite kohtumisel toimub eraldi istung Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga.
"On oluline, et me kuuleksime ukrainlastelt otse, milline on nende hinnang nendele kiiresti arenevatele sündmustele. Mida veel saame teha, et ukrainlasi praegusel hetkel aidata," märkis Smith.
Tšehhi varustab Ukrainat nõukogudeaegsete tankidega
Väidetavalt on Tšehhist saanud esimene EL-i riik, kes on pärast Venemaa sissetungi algust 41 päeva tagasi Ukrainat otse ründerelvadega varustanud.
Tšehhi kõrged ametnikud ütlesid uudisteagentuurile Reuters, et riik on saatnud Ukrainasse Nõukogude Liidus toodetud tankid T-72 ja jalaväe lahingumasinad BMP-1, kinnitades kohaliku meedia teateid, mis näitasid rongi viie tanki ja viie lahingumasinaga.
USA kõrgeim kindral soovib Ida-Euroopasse rohkem sõdureid
USA kõrgeim kindral, staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley ütles teisipäeval USA seadusandjatele, et USA peaks kaaluma Venemaa agressiooni tõkestamiseks rohkem vägede saatmist Ida-Euroopasse.
"Minu nõuanne oleks luua alalised baasid, kuid mitte püsivalt paigutada (jõude), nii et saate püsivuse efekti, kui pöörlevad jõud liiguvad läbi alaliste baaside," ütles ta.
"Usun, et paljud meie Euroopa liitlased, eriti sellised nagu Baltikum või Poola ja Rumeenia ja mujal - nad on väga-väga valmis rajama alalisi baase. Nad ehitavad need, nad maksavad nende eest."
Seejärel nimetas Milley Ukraina sõda "suurimaks ohuks Euroopa ja võib-olla ka kogu maailma rahule ja julgeolekule minu 42-aastase teenistuse jooksul".
USA lubas Ukrainale täiendavalt 100 miljonit dollarit tankitõrjesüsteemide jaoks
President Joe Biden andis loa Javelini soomusrelvade eraldamiseks USA varudest.
See tähendab, et USA on nüüdseks andnud Ukrainale julgeolekuabi enam kui 2,4 miljardi dollari eest.
"Maailm on šokeeritud ja jahmunud Venemaa vägede poolt Butšas ja kogu Ukrainas toime pandud julmustest," ütles riigisekretär Antony Blinken avalduses, milles teatas otsusest.
"Ukraina väed jätkavad vapralt oma riigi ja vabaduse kaitsmist ning USA koos meie liitlaste ja partneritega seisavad vankumatuna Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisel."
Toimetaja: Margitta Otsmaa, Karl Kivil, Merili Nael
Allikas: BBC, CNN