Tehnoülevaatajaid pahandab ameti plaan hakata nõudma peakaameraid

{{1649314140000 | amCalendar}}
Tehnoülevaatus.
Tehnoülevaatus. Autor/allikas: ERR

Eesti tehnoülevaatajate liit on vastu transpordiameti plaanile teha tehnoülevaatajatele kohustuslikuks peakaamerate kasutamine.

Transpordiamet on leidnud, et olukord sõidukite tehnokontrollimisel on jõudnud kriitilisele piirile, sest umbes 10 protsenti ehk 50 000 oluliste või ohtlike puudustega sõidukit läbib aastas tehnoülevaatuse. Kui Eestis oli mullu kordusülevaatuste protsent ligi 16, siis võrreldes naaberriikide vastava statistikaga võiks see transpordiameti hinnangul olla 25 protsenti.

Selle tõttu leiab transpordiamet, et lisaks juba olemasolevatele statsionaarsetele kaameratele tuleks tehnoülevaatajaid hakata jälgima töö ajal, kinnitades viimastele pea külge jälgimisseadmed.

Tehnoülevaatajate liidu tegevjuht Tarmo Kahem kirjutas majandusministrile, et selline võrdlemine on mitteasjakohane, sest võrrelda saab ainult võrreldavaid näitajaid.

"Eestis on väga levinud selline kooslus, et ülevaatuspunkti kõrval või läheduses on ka autoremonditöökoda. Sõiduki omanikud viivad sageli oma auto hooldusesse või remonti ning paluvad peale seda teostada ka tehnoülevaatus. Peale hooldust või remonti on suur tõenäosus, et sõiduk läbibki tehnokontrolli vigadeta. Sellise ülevaatuspunkti korduvülevaatuse protsent jääbki oluliselt alla keskmise ning kohatu oleks väita, et ülevaataja teeks halba tööd," kirjutas Kahem.

Samas ta möönab, et mõningate ülevaatuspunktide madal protsent tekitab küsimusi, kuid oleme alati olnud seisukohal, et sealseid põhjuseid tuleks täpsemalt uurida. 

"Meie hinnangul tagaks reaalse ülevaatuste tulemuse transpordiameti põhjalikult suunatud ja koordineeritud järelevalve, mis tekitaks valdkonnas adekvaatsema ülevaate. Oma viimases ettekandes tõi amet välja, et kahe aasta jooksul, aastatel 2018-2020, viidi läbi viis paikvaatlust milles kontrolliti täiendavalt 40 sõidukit ning mille puhul leiti, et 14 sõiduki puhul tegi ülevaataja vale otsuse. Nimetatud kahe aasta jooksul tehti Eestis kokku 1 233 632 sõiduauto ülevaatust. Antud juhul ei saa 40 sõidukist koonevast valimist teha matemaatilisi usaldusväärseid järeldusi."

Tehnoülevaatajate Liit viitas ka andmekaitseinspektsiooni (AKI) seisukohale, et peakaamerate kasutamine peab olema eelkõige lubatud seadusega ning tegemist on nii tehnoülevaatuspunkti töötaja kui ka kliendi õiguste riivega.

"Hetkel kehtiv seadusandlus personaalseid salvestusseadmeid ei luba. Oleme nõus AKI juhendites välja toodud selgitustega, et jälgimisseadmete kasutamine
kujutab endast, võrreldes teiste isikuandmete kogumise viisidega, kõige intensiivsemat eraelu riivet üldse. Jälgimisseadmete kasutamine võib, sõltuvalt kasutusviisist, olla inimväärikust alandav."

Kahem lisas, et ülevaatajate isiklik kaameratega jälgimine võib süvendada tööjõupuudust selles valdkonnas ning see võib puudutada kõiki autoomanikke.

"Hetkel on märkimisväärne hulk väga pika staažiga tehnoülevaatajad avaldanud, et peakaamerate kohustuse tulekul nad oma tööd selles valdkonnas enam ei jätka. Mitmed inimesed valivad muu stressivabama töökoha või jäävad pensionile."

Uus halduslepingu projekt näeb Kahemi sõnul peale personaalsete kaamerate veel ka muid rahalisi lisa kulutusi ehk näiteks ülevaatuspunktide videosalvestuse mahtude kahekordistamist 90 päevalt 180-le.

"Ettevõtetele tähendab see lisaserverite soetamist, mis koos hooldusega tekitab suuremat püsikulu. Veel pannakse ettevõtetele kohustus paigaldada lisakaamera oma territooriumile, et oleks jälgitav ka väljas läbiviidud ülevaatused. See kõik eeldab lisakulu mille ettevõtted peavad kandma enda ressurssidest. Kulude suurenedes tekib vajadus ka tulusid suurendada ning see tähendab kõrgemat teenuse hinda lõpptarbijale. Hinnanguliselt näeme, et tehnoülevaatuse hind võiks kerkida tänasega võrreldes vähemalt viis eurot sõiduki kohta," kirjutas tehnoülevaatajate liidu tegevjuht Tarmo Kahem.

Transpordiamet: järelevalvaja igas ülevaatuspunktis pole mõistlik

Transpordiameti liikuvuse korraldamise teenistuse direktor Joel Jesse ütles, et läbirääkimised peakaamerate teemal tehnoülevaatajate liiduga alles käivad ja lõplikke otsuseid veel ei ole.

Ta lükkas ümber väite, nagu ei lubaks praegu kehtiv liiklusseadus personaalseid salvestusseadmeid. Jesse sõnul lubab see transpordiametil kaameraid, sealhulgas peakaameraid, kasutada, mistõttu tema kinnitusel selles vallas takistusi ei ole. "Peakaamerat kasutatakse üksnes ülevaatuse ajal sõiduki põhja all ja juhikohal näiduplokilt vigade tuvastamiseks ja ülevaatajal on võimalik see vajadusel välja lülitada," selgitas Jesse.

Transpordiamet põhjendab täiendavat jälgimisvajadust asjaoluga, et tehnoülevaatuste olukorra hindamisel on neil tekkinud arusaam, et väga suure tõenäosusega jääb sõidukite ülevaatuse käigus suur osa vigadest avastamata/ üles märkimata (9-10 protsenti ülevaatusel käivatest sõidukitest). Selliseks järelduseks andis alust võrdlus naaberriikidega, tehnoülevaatuste paikvaatlus ja ülevaatuspunktide võrdlus korduvülevaatuste alusel.

Näiteks tõi Jesse, et kui vaadata korduvülevaatuse poolest tipus olevaid Eesti tehnoülevaatuspunkte, siis korduvülevaatuse protsent nendes punktides 24-27 protsenti. "Siit tekib küsimus, et kuidas mõned tehnoülevaatuspunktid avastavad nii paljude puudustega sõidukeid ja teistel on see näitaja kordades väiksem."

"Kokkuvõttes näitavad kolm erinevat infoallikat, et tegelik sõidukite seisukord Eestis on halvem, kui seda kajastab tehnoülevaatusel avastatud puuduste statistika," sõnas Jesse.

Kuigi transpordiamet on suurendanud tehnoülevaatuste järelevalvet, ei ole ameti teatel mõistlik panna igasse ülevaatuspunkti transpordiameti järelevalvajat. Siin näebki amet abivahendina kavandatavaid peakaameraid.

"Peakaameraga on võimalik tuvastada 66 protsenti puuduste loendis olevatest sõiduki vigadest ja 10 protsenti nendest ülevaatusruumi paigaldatud kaameratega. Ülejäänud vead on tuvastatavad test-, mõõteseadmetega," selgitas Jesse.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: