NETS-i muudatused vähendavad valitsuse rolli piirangute kehtestamisel

Politsei kontrollib piirangute täitmist.
Politsei kontrollib piirangute täitmist. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused peaks piirangute kehtestamise korra tegema selgemaks ja otsustesse kaasama riigikogu suuremal määral. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik loodab, et riigikogu kinnitab eelnõu seaduseks hiljemalt sügiseks.

Valitsuse soovitud NETS-i muudatused peaks tooma õigusselguse, ütleb tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Kiik selgitab, et valitsusele säiliks võimalus ohtliku nakkushaiguse leviku piiramiseks kehtestada näiteks üritustele osalejate piirarv või maskikohustus.

"Kõige olulisem on, et õiguskantslerile tekiks korralik õiguslik võimalus hinnata valitsuse määruse seaduspärasust, põhiseadusele vastavust ning teha omapoolsed ettepanekud selle muutmiseks. Kui valitsus neid ettepanekuid arvesse ei võta, on õiguskantsleril võimalus pöörduda riigikohtusse. See oleks selge muudatus võrreldes praeguse olukorraga," ütles Kiik.

Uued piirangud, mida seadus ette ei näe, peaks valitsus kooskõlastama riigikoguga.

"Siis peaks pöörduma riigikogu vastava komisjoni poole – üldjuhul on see sotsiaalkomisjon, võib olla ka õiguskomisjon – ning küsima nende hinnangut ja arvamust enne otsuse kehtestamist," ütles Kiik.

Eelnõule kogutud tagasisides pooldasid muudatusi näiteks Arstide Liit ja Perearstide Selts. Kaubandus- ja Tööstuskoda küll pooldas seatud eesmärki, kuid tõi välja, et eelnõu on liiga abstraktne. Ka riigikohus tõi esile vajaduse valitsusele seada täpsed tingimused piirangute kehtestamiseks.

"Seadus peab olema seda täpsem, mida intensiivsem on õiguse piirang. Õiguse piirang on paraku seda intensiivsem, mida kauem see kestab. Üks lahendus võiks olla piirata, vähemalt raskemate piirangute puhul, valitsuse mandaati. Kui näiteks kolme kuuga ei kao ära meetme rakendamise vajadus, siis peab selle üle otsustama parlament. Ma räägin tõsistest piirangutest, mitte maskikohustusest, vaid liikumispiirangust ja koroonapassi nõudest," rääkis riigikohtunik Ivo Pilving selgitab.

Riigikohus hoiatas ka, et rangete piirangute kehtestamist ei saa üle anda ametnikele. Näiteks soovitab Pilving vältida olukorda, kus terviseamet peaks kehtestama piirangu, mille mõjude hindamine on nende pädevusest väljas.

Näiteks majanduslikud kahjud hotellide ja restoranid sulgemisel. Või koolide sulgemise puhul õpilaste põhiõigus ja vajadus haridusele.

Pilving rõhutab, et need on pelgalt riigikohtu soovitused. Kas ja kuidas neid kuulda võtta, peab otsustama riigikogu. Kiik usub, et sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõule on riigikogus enamuse toetus olemas. Seda kinnitab ka tõik, et kolmapäeval, seaduse esimesel lugemisel, soovisid eelnõu tagasi lükkamist vaid 18 riigikogu liiget.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: Joakim Klementi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: