Tartus on enamik Ukraina põgenike lapsi koondunud vene kümbluskoolidesse
Tartus on suurem osa Ukraina sõjapõgenike lapsi koondunud linna kahte Vene õppekeelega keelekümbluskooli. Seetõttu on ka linnavalitsuse lubadus viia nelja aastaga kõik koolid üle eestikeelsele õppele muutunud keerulisemaks.
Et jõuda linnajuhtide seatud eesmärgini, pidi juba tuleval sügisel Tartu Aleksander Puškini kool suurendama osades klassides eesti keeles õppimise mahtu. Nüüd on plaan muutunud keerulisemaks.
"Kui ma vaatan praeguseid neljandaid klasse, siis neil oli osaline keelekümblus. Lastevanematega leppisime kokku, et järgmisest õppeaastast neil on hiline keelekümblus ehk õppekeeleks on eesti keel vähemalt 60 protsenti. Nüüd sinna lisandusid juba 12 õpilast Ukrainast. See on väljakutse," rääkis Puškini kooli direktor Alina Brazjulene.
Puškini koolis käib praegu 60 sõjapõgenikku. Annelinna gümnaasiumisse on aga kuue nädalaga tulnud juba 80 ukrainlast.
"Need klassid, kus me märkisime sügisel ülemineku verstapostid - esimene, neljas ja seitsmes klass -, kus õppetöö peaks sajaprotsendiliselt eestikeeles algama, nendes paralleelides suureneb erivajadusega õpilaste hulk," ütles Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser.
Mõlema direktori sõnul sõltub hakkamasaamine sellest, kas nad saavad endale juurde piisavalt pedagooge. Puškini kool toetub praegu suuresti vabatahtlikele abiõpetajatele.
Abilinnapea Lemmit Kaplinski sõnul praegu veel kindlat lisaressursside plaani pole.
"Võime arvestada, et iga 15 õpilase kohta on üks õpetajakoht. Siin nüüd tõesti need kaks asja - Ukraina sõjapõgenikud ja meie eestikeelsele õppele ülemineku plaan - põimuvad omavahel väga hästi. Õpetajad, keda me täna otsime, peavadki hakkama kakskeelsete lastega tegelema. Aga kas neid õpetajaid tuleb juurde 20, 30, seda me täna ei tea," rääkis Kaplinski.
Tartu koolidesse jõudnud ukrainlastest 70 protsenti on läinud koolidesse, kus õpivad vene emakeelega lapsed. Eesti 200 hinnangul peaks ukrainlased aga suunama eesti koolidesse, tehes neile seal eraldi keelekümblusklassid.
"Lapsevanem valib arusaadavalt hetkel talle kõige kiiremini kõige mugavama tee. Küsimus on selles, mis on Eesti jaoks pikas plaanis õige valik ja ka Ukraina laste jaoks. Kui nad õpiksid Eesti lastega koos eesti õppega koolis, siis lühiajaliselt ei ole sellest mitte mingisugust kahju, sest nad õpivad ju edasi oma emakeeles, lihtsalt neil on toestatud keelekümblusega eesti keele oskuse areng. Ehk emakeelne õpe jätkub ja emakeelele kahju ei ole. Kui nad nüüd õpivad ainult venekeelses keskkonnas, siis see isoleeritus ju Eesti ühiskonnast jätkub. Igatepidi ma ei näe, kes kaotaks sellest, kui need Ukraina lapsed õpiksid Eesti lastega koos, oma emakeeles," kommenteeris Tartu volikogu liige, Eesti 200 juht Kristina Kallas.
Valiku, kas panna oma laps samasse kooli vene- või eestikeelsete lastega, teevad Ukraina lapsevanemad. Kallase hinnangul ei peaks neile seda valikut andma.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"