X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ukraina lapsed alustasid õpinguid Tallinnas neile loodud koolis

Foto: Siim Lõvi /ERR

Ligi 70 Ukraina sõjapõgenikust last alustas õpinguid Tallinnas Lilleküla gümnaasiumi filiaalis. Kool on õppeaasta lõpuni valmis vastu võtma 200 õpilast ning on ainus kool Eestis, kus õpib koos nii palju Ukraina põgenikke.

Kuigi Ukraina lastel oli päris elu esimene eesti keele tund alles algamas, õppisid nad üht-teist selgeks kohe, kui Eestisse tulid.

"Tere! Tere hommikut! Tšau!" loetles Dima, kelle sõnul on eesti keelt keeruline õppida, sest mõned sõnad kõlavad peaaegu ropult.

"Mul on väike 6-aastane õde, ta teab minust rohkem sõnu. Keelt ära ei murdnud, õppis ruttu," ütles Dima.  

Ukraina laste koolipäev algab hommikuringiga, kus lapsed räägivad, mis tujus nad on, kas kellelgi on abi vaja või tahaks hoopis üksi olla. Paika sätitakse ka ajad, mil osaletakse Ukraina kooli korraldatud distantsõppes. Seejärel algavad tunnid.

"Kellel eesti keele tund, kellel ukraina keele tund, kellel matemaatikatund. Ja esmaspäeviti tuleb meile üks õpetaja, kes hakkab tegelema robootikaga, kõik lapsed saavad sellega tegelda. Teisipäeviti on meil näiteks kunst. Kolmapäeval tuleb meil tänavatants, kõikidele lastele jällegi," lausus Lilleküla gümnaasiumi projektijuht Natalja Mjalitsina.

Kuigi sekka lipsab vene keelt, õpetatakse lapsi vahenduskeeleta ja siin on Lilleküla gümnaasiumil Eestis kõige suurem kogemus.

Tallinna haridusameti juhi Andres Pajula sõnul arendati Lilleküla gümnaasiumis juba 2000ndate alguses välja kompetentsikeskus uusimmigrantide vastuvõtmiseks ja nad on õpetanud ka teisi koole.

"Oi, neid rahvusi on päris palju olnud ja tegelikult Lilleküla gümnaasiumi üks suur võlu ja eripära on olnud see, et siin on kogu aeg õpetatud ilma vahekeeleta, sest vahekeelt pole lihtsalt olnud. Kui ikkagi tuleb sulle laps Kambodžast, siis seda vahekeelt sul lihtsalt ei ole olemas," lausus Mjalitsina.  

Mjalitsina lisas, et vahenduskeeleta õppe kasuks räägib ka see, et see annab õpilastele motivatsiooni õppida, et end kiiremini ja paremini teistele selgeks teha. Lisaks aitavad lapsi Ukrainast pärit õpetajad, näiteks Harkivist pärit õpetaja Marharyta.

"Töötasin samal alal Harkivis algklasside õpetajana. Mul oli esimene klass, aga arusaadaval põhjusel tuli jätta oma kodumaa, sest algas sõjategevus ja tuli päästa oma laps ning sõita mõnda ohutumasse riiki," rääkis Marharyta.

Eestis on palju Ukraina õpetajaid ja huvi siin tööd leida on suur.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: