Kolmekümne aasta jooksul on Euroopa rahvad nautinud rahu, vabadust ja ühiseid võimalusi arenguks. Nüüd aga on Venemaa revanšism hävitanud kõik selle hea, mis on kümneid aastaid toiminud just Euroopa rahu nimel ja stabiilse Euroopa nimel. Aga globaalsest turvalisusest, julgeolekust on jäänud alles ainult varemed, sellised varemed, nagu on alles jäänud Ukraina linnadest, mille on puruks pommitanud Vene raketid, Vene õhuvägi.

Kõik rahvusvahelised institutsioonid, ÜRO, OSCE ja teised, peavad meid toetama. Nad ei ole võimelised praegu peatama Venemaa agressiooni, kuigi just selleks oli loodud regionaalne allianss ja eelkõige NATO.

Praegune olukord ei ole lihtne, kellelgi ei ole sajaprotsendilist kindlust, kas hakatakse reaalselt kaitsma oma liikmeid Venemaa mastaapse pealetungi eest, nagu on praegu Ukrainas.

Hiljem võib saada sellest pealetung, kus kasutatakse ka massihävitusrelvi, esimest korda paljude aastate jooksul on suur julgeolekurisk, et Venemaa kasutab tuumarelva või keemilist relva.

Venemaa juhtkond räägib otse, et Venemaa vallutaks kõik Euroopa riigid. Nad ei räägi sellest lihtsalt emotsioonide ajel, vaid räägivad sellest süsteemselt ja õpetavad Vene auditooriumile, et sõda naabrite vastu on norm.

Venemaa püüded proovida Ukrainat hõivata kaheksa aasta jooksul on teinud Euroopa julgeolekureaalsusega sedasama, mida on ka teiega tehtud: massilised deporteerimised, soov hävitada kõik, kes toetavad natsionaalset ideed.

Praegu on üle 500 000 ukrainlase sunniviisiliselt ümber asustatud. Kujutage endale ette, kui okupandid võtaksid eesmärgiks viia välja terve Tallinna inimesed: linn oli ja teda enam ei ole. See on kolmandik kogu teie elanikest.

Deporteeritud ukrainlased jäetakse ilma dokumentidest, kõik võetakse ära, võetakse ära telefonid. Nad viiakse Venemaa kaugetesse regioonidesse ja igatmoodi takistatakse neil tagasi Ukrainasse tulla. Lapsed eraldatakse vanematest ja tahetakse anda ebaseaduslikuks adopteerimiseks Vene peredesse.

Ukraina linnades, mis on Venemaa rünnakute ohvriks langenud, on juba kümneid ja kümneid ohvreid, kus Venemaa sõjavägi kasutab kõiki relvaliike ja õhulööke ja rünnakuid, kaasa arvatud fosforpomme ja teisi relvi, mis on rahvusvaheliste normidega keelatud. See on selge terror tsiviilelanikkonna vastu. See on püüd murda rahva vastupanu ja hävitada see põlvkondadeks.

*

Miks Venemaa juhtkond seda kõike teeb? Kuidas on Moskva saanud sellise karistamatuse tunde?

Ma olen kindel, et te teate vastust sellele küsimusele. See on selge. Ühelt poolt on Venemaa julgeolekunõukogus saavutanud olukorra, kus ta võib vetostada otsuseid ka teiste regioonide suhtes, kus ta sõdib.

Aga teiselt poolt ei usu Venemaa juhtkond sellesse, et Euroopa suudaks Venemaa vastutusele võtta, et Euroopa suudaks kohustada Venemaad rahule. Nad panustavad Euroopa killustatusele.

Praegu võib Venemaa kas peatada või kaotame väga kauaks ajaks lootuse, et Euroopas on vaba ja tsiviliseeritud elu, mis on reguleeritud rahvusvaheliste normide, mitte jõuga. Ma olen tänulik, et te saate sellest aru.

On juba loodud üks hea lehekülg meie ühises loos: kogunemine 26. veebruaril kümnete tuhandete eestlastega Tallinna südames Vabaduse väljakul, kus te toetasite Ukrainat ja Euroopa vabadust. Eesti oli üks esimesi, kes andis Ukrainale vajaminevat abi, eriti relvaabi. Ma olen teile siiralt tänulik toetuse eest. Te olite ja jääte meie printsipiaalseteks toetajateks ka teistes Euroopa organisatsioonides, kaasa arvatud sanktsioonipoliitikas.

Ma olen teile tänulik, et te olete keeldunud Vene energiakandjatest, kaasa arvatud Euroopa gaasist, mis teeb Venemaa enesekindlaks. On tähtis, et samasugust suhtumist näitaksid ka teised rahvad.

Aga me peame tegema palju rohkem, et peatada Euroopa tagasiminek 1940. aastatesse, mil nägime okupatsiooni, mille elas üle ka teie riik. Riigid ei pea kordama ajaloo musti lehekülgi, kui ukrainlased ja eestlased deporteeriti paljudeks aastateks kaugele Venemaale, kus on palju Ukraina ja Eesti inimeste haudasid, kus on hukkunud kommunistliku režiimi deporteerimise ohvrid.

*

Ma kutsun teid üles leidma Euroopa Liidu tasandil instrumente, mis tõesti mõjuksid Venemaale ja mis tooksid kõik deporteeritud inimesed tagasi koju. Euroopa Liidul on jõud, et seda tagada. Euroopa Liit peab seda jõudu kasutama.

Kuni Venemaa ei too tagasi Ukrainast välja viidud tuhandeid varastatud lapsi, ei pea ta saama Euroopa ettevõtetelt ega riikidelt sentigi. Euroopa Liit ei tohi olla deporteerimise sponsor, Euroopa Liit ei pea olema sõja sponsor.

Vaja on veel tõsisemalt suhtuda sanktsioonidesse Venemaa vastu. Sanktsioonid on möödapääsmatud, sest need on praegu ainuke vahend, et sundida Venemaa rahule. Ma kutsun üles kinnitama uut ja väga tähtsat sanktsioonipaketti Venemaa vastu Euroopa Liidu tasandil, et blokeerida täiesti Venemaa pangad, kõik Vene pangad, mitte ainult osad. Ma kutsun üles, et te paneksite sanktsioonipaketti ka nafta, on vaja embargot kogu Euroopa Liidu tasandil.

Ja palun teie riigil ja spetsialistidel ühineda ühise töörühmaga, mis on loodud sõjakuritegude uurimiseks sõltumatu Ukraina territooriumil. Ka tehniline abi on asendamatu ja väga vajalik.

Juba praegu on kümneid tuhandeid inimesi piinatud ja tapetud, pommitatud on sünnitusmajasid, ladusid toiduga ja inimesi, kes on varjendites. Ma rõhutan, et pommitajad teadsid, et neis varjendites peidavad ennast lapsed.

Ei ole sellist julmust, mida Vene sõdurid ei ole 49 sissetungipäeva jooksul teinud. Kõiki sõjakuritegusid peab kindlasti uurima, tuvastama süüdlased ja nad üles leidma. Ükskõik kui palju selleks aega kulub. Aga kui me teeme seda koos teiega, koos teiste Euroopa riikidega, suudame seda teha palju kiiremini.

See on põhimõtte küsimus, et Vene mõrtsukate uus põlvkond vastutaks. Seda on praegu vaja teha, võtta nad vastutusele, et ei peaks neid pärast otsima sõjakuritegude eest, mis on toime pandud Baltikumi ja Poola või teiste riikide vastu. Kõik, kes on valinud enda jaoks 20. sajandil vabaduse, peavad saama selle alles hoida ka 21. sajandil.

Ukraina jääb alati tänulikuks Eestile meie riigi toetamise eest ja Euroopa integratsiooni eest. Ma olen tänulik, et te saate aru, et Ukraina Euroopa Liiduga liitumine ei ole lihtsalt majandusküsimus või mingi abstraktne poliitikaküsimus. See on julgeolekuküsimus ning vabaduse ja demokraatia garanteerimise küsimus Kesk‑ ja Ida-Euroopas. Ukraina peab saama Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse juba lähiajal, juba praegu. Venemaale ja kõigele revanšistidele peab kohale jõudma, et sõda ei vii plaanitu realiseerumiseni.

Me töötame juba IT‑valdkonnas, juba demonstreerime teistele riikidele tänapäevaste digilahenduste eeliseid riigijuhtimises ja pärast sõda hakkame seda veel rohkem näitama. See muutub veel aktuaalsemaks, et riigiasutused saaksid edasi töötada, et ettevõtted tuleksid tagasi küberturvalisuse tagamiseks.

*

Mõne tunni pärast tulevad Kiievisse kolme Balti riigi presidendid ja Poola president. Ma ootan väga nendega kohtumist ja kohtumist Eesti presidendi Alar Karisega.

Sellised visiidid meie riigi pealinna on meile väga tähtsad. Ka Euroopa toetus on meile meie vabadusvõitluses tähtis ja see on tõend sellest, et Euroopa vabaduse kaitsjad ühendavad ka edaspidi oma jõud, tegemata Venemaale mistahes poliitilisi või majanduslikke reveransse.

Eurooplased peavad rakendama kõik jõud selleks, et uuendada ja taastada Euroopa õigus ja õiglus. See on ülesanne, mida saame Euroopa tasandil ja kogu Euroopa Liidu tasandil ellu viia ainult koos teiste meie sõjavastase koalitsiooni liikmetega.

Kui Euroopa raiskab aega, siis Venemaa kasutab seda ära selleks, et laiendada oma sõjategevust ka teistele territooriumidele. Aga üheskoos ei luba me sellel kunagi juhtuda. Suur tänu! Suur tänu Eesti! Slava Ukraini!