Tallinna koolijuhid saatsid haridusminister Liina Kersnale kirja hulga küsimustega selle kohta, kuidas hakatakse järgmisel õppeaastal eestikeelsetes koolides Ukraina lapsi õpetama.

Pajula rääkis ERR-ile, et sel teemal on haridusamet teinud sisulist tööd ning pannud paika mõne printsiibi, mille alusel hakata lapsi koolidesse jaotama. Neist esimene on see, et koolide juures adaptsiooniprogrammis osalenud lastelt küsiti, kas nad jäävad sinna ka edasi õppima ja praeguseks on teada 600 last, kes seda soovisid.

"Järgmiseks etapiks on haridusamet koostöös koolidega kaardistamas informatsiooni, kui palju on koolidel võimalusi õpilasi eri klassidesse vastu võtta, kas ja kui palju on vabu kohti," ütles ta.

Pajula sõnul on kokku lepitud, et hariduse kvaliteeti ei tohi mingil moel kahjustada ja seepärast ei saadeta ühtegi kooli üle seitsme protsendi põhikooliõpilaste arvust ehk näiteks 24 õpilasega klassi mitte rohkem kui üks-kaks lisaõpilast.

"Kolmandaks, koolid pakuvad välja, kus on klassides vabu kohti ja kui neid ei ole, millises vanuseastmes millise klassi nad võiksid komplekteerida ehk me räägime täisklassidest," selgitas ta. "Näiteks, et klassides pole vabu kohti, aga kool võtab vastu näiteks teise klassi õpilased."

Pärast kaardistamist hakkab amet saadud andmete alusel õpilasi koolidesse ja klassidesse määrama. Praegu on Pajula sõnul umbes 400 õpilast, kes käisid adaptsiooniprogrammis, aga ei jätka enam senises koolis. Määramine on keerukas, sest ukrainlased vahetavad tihti elukohta ja kõik neist pole registrites sees, mis tekitab raskusi nende andmete kättesaamisel.

"Kolmandaks on siin tõstatatud väga keerukas küsimus, et väidetavalt ei tohiks vene koolidesse õpilasi panna. Kui see nii juhtub, on kõige suuremad kannatajad eesti koolid, sest siis peavad ju eesti koolid kogu selle koormuse enda peale võtma," tõdes haridusameti juht.

Sellisel juhul ei saa tema sõnul rääkida ka seitsmeprotsendilisest piirarvust, vaid õpilasi saab olema märksa rohkem.

"Päris määramiseni on veel pikk tee minna ja sellest oli ka ajendatud koolijuhtide kiri, et kas koormuse peavad eesti õppekeelega koolid üksinda vastu võtma," selgitas Pajula.

Ta lisas, et suur hulk lapsevanemaid, kes ametile on avalduse esitanud, soovivad lapse panna just vene õppekeelega kooli, sest kavatsevad esimesel võimalusel tagasi Ukrainasse minna ja ei pea seepärast eesti keele õppimist vajalikuks.

Kui aga kõik lapsed tulevad eesti õppekeelega koolidesse, siis on koolijuhtide põhimure, kuidas lahendada sotsiaalseid probleeme ja pingeid, mis võivad tekkida. Vastused peavad olema käes augustiks, kuid koolidele on Pajula sõnul antud eelinfo, kas ja kui palju nad klassidesse võiksid lapsi võtta või klasse avada.

Ta tõdes, et koolijuhtide olukord on keeruline, sest kui nad on lubanud lisaklassi vastu võtta, tekib küsimus, kas peaks juba suvel õpetaja tööle otsima või ootama ära klasside komplekteerimise. Kui augustis pedagooge otsima hakata, tekib nii suure hulga õpetajate leidmisega probleeme.

Ukrainlasi õpetatakse Pajula sõnul meie õppekavade alusel ja koolidel on kogemused olemas, sest uusimmigrante on siia varemgi tulnud.

"Praegu on hirm, kas õpilaste arv läheb väga suureks ja teine asi, et kui avatakse klass, kus on ainult sõjapõgenike lapsed, siis seal on natuke teistsugune lähenemine. Aga nii ta on," nentis ta.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles eelmisel nädalal, et Eestisse elama jäävaid Ukraina lapsi oleks õige õpetada eesti koolis, kuid sinna ei mahu juba praegu kõik vene lapsedki, kes seda sooviksid. Peamine probleem Ukraina lastele kooli avamisel on Kõlvarti sõnul eesti keele õpetajad, keda on väga raske leida.