OSKA tööjõuvajaduse prognoosid on koostatud n-ö keskpikas vaates, 7–10 aasta perspektiivis, ning hetkeseisuga ei ole Ukraina põgenike tulek meie prognoose muutnud. Valdkonnad, kus nähakse lähikümnendil enim vajadust täiendava tööjõu järele, on IKT, tervishoid, sotsiaaltöö, mitmesugused tööstusalad, haridus (eelkõige reaalainete õpetajad). Küll aga peab arvestama, et kõrgema oskustasemega tööd nõuavad üldjuhul ka kõrgtasemel eesti keele oskust. 

Kutsehariduse tasandil on täiendavat tööjõudu vaja sotsiaaltöö valdkonnas. Prognoosi kohaselt kasvab aastaks 2030 seal hõivatute arv praegusega võrreldes ligi 20 protsenti, enim on juurde vaja hooldustöötajaid.

OSKA värske uuringu kohaselt on sotsiaaltöö valdkonna tööandjad välistööjõu kaasamise suhtes valdavalt positiivselt meelestatud, kuid toonitavad, et vanurite ning erivajadustega inimestega on vaja suhelda väga heas emakeeles. Eesti keele oskust näeb ette ka hooldustöötaja kutsestandard.

Lisaks napib kutsehariduses lõpetajaid töötleva tööstuse töökohtade täitmiseks. Liiga vähe õpitakse elektrienergiat ja energeetikat, elektroonikat ja automaatikat ning mehaanikat ja metallitööd. Tööturule on juurde vaja trükitehnoloogia ja multimeedia ning puiduerialade spetsialiste.

Samuti on juurde tarvis ehituse erialade lõpetanuid, õppida võiks hoonete tehnosüsteeme, hoonete konstruktsioonide ehitust, teedeehitust. 

Eriala, mida ei soovitaks ukrainlastel õppima asuda, on õmbleja. Õmblejana on Eestis tööd leida pigem kerge, kuid palgatase on madal ja pikemas perspektiivis liiguvad need tööd Eestist välja. Õmblejana töötades on üsna suur vaesuserisk ning oht kaotada tulevikus töö. 

Üks kõrghariduse tasandil võimalus ukrainlastele, kes tahavad oma (töö)elu pikemalt Eestiga siduda, on minna õppima IKT-d. IKT-erialasid õpetatakse ka kutseõppe tasandil. Eesti keele kõrval on siin sageli võimalik töökeel inglise keel.

Ukrainasse tagasi pöördudes võib olla võimalik töötada Eesti ettevõtetes edasi kaugtöö vormis. IKT vallas on Eestis aastaks 2027 prognoosi kohaselt juurde vaja üle 18 000 IT-spetsialisti ehk ligi 2600 uut töötajat aastas. IKT-oskustega on võimalik leida tööd iga pool.