Lisaeelarves on olulisel kohal energiajulgeolek, mille tagamiseks anname 200 miljonit. See kulub nii Eestisse LNG-võimekuse loomisele kui ka Eestile gaasivaru soetamiseks," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus valitsuse pressikonverentsil. Gaasivaruks ostetakse üks teravatt-tundi gaasi.

"LNG võimekuse loomine on üks nendest teemadest, mis nõuab täiendavat ettevalmistamist ja selle tõttu me sel nädalal lisaeelarve kinnitamiseni ei jõua.

LNG puhul on Eesti süsteemihaldur omandamas osalust Eesti-Soome-Läti koostöös loodavas äriühingus. Selle väga kiire ettevalmistamisega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ja Eleringis tegeletakse," sõnas Pentus-Rosimannus.

Energiajulgeoleku saavutamine on pannud valitsuse vaatama üha innukamalt ka tuumaenergia suunas. "Teine asi energiajulgeolekus puudutab võimaliku tuumajaama rajamist Eestis. Seda aruannet ettevalmistav töörühm tegutseb keskkonnaministeeriumis eelmise aasta aprillist. Kui nende algne ülesanne oli 2024. aasta teiseks pooleks esitada valitsusele lõpparuanne, mille alusel valitsus saaks otsustada, kas ja kuhu ja miks rajada tuumajaam, siin nüüd anname lisaeelarvest raha, et see aruanne saaks valmis pool aastat varem ehk selle aasta lõpuks. Aruande alusel teeb valitsus järgmisel aastal kaalutletud otsuse," rääkis Pentus-Rosimannus.

Kui valitsuse otsustab, et uue põlvkonna tuumajaam Eestisse tuleb, siis see peaks valmima 2035 aastaks.