Maimets: vara on nimetada koroonat tavaliseks nakkushaiguseks

Toivo Maimets.
Toivo Maimets. Autor/allikas: Riigikantselei

Covid-19 peaks olema jätkuvalt defineeritud uudse ohtliku nakkushaigusena, sest siis on valitsusel lihtsam piiranguid kehtestada, leiab teadusnõukoja juht Toivo Maimets.

Maimetsa sõnul oli lisasuremus koroona tõttu kogu eelmise aasta kõrgem varasemate aastate keskmisest. "Tänastele andmetele tuginedes võime väita, et kui oleksime vanemaid inimesi ja riskigruppe paremini vaktsineerinud, siis oleks surmade arv olnud väiksem kui tuhat," rääkis Maimets Vikerraadio saates "Uudis+".

Ta nentis, et vaktsineerimine pole läinud paremaks, aga parem on läbipõdemine. "Kaitseta on praegu 40 000 vanainimest kindlasti," lisas ta.

Praegu on Maimetsa hinnangul kõige tähtsam ülesanne vaadata suurt pilti ehk mida on oodata sügisel. "Oleme teadusnõukojaga valmistanud ette pika dokumendi sellest, aga lühidat öeldes on meie seisukoht, et SARS-Cov-2 viirus ära ei kao. Töötame praegu kolme stsenaariumiga: leebe, raske ja uus pandeemia. Viimane neist tähendab, et tuleb tüvi, mis läheb mööda kõikidest immuunsustest ja seda võib võrrelda 2020. aasta pildiga, kus uute vaktsiinide väljatöötamiseks tuleb rangete piirangutega tõmmata levikut maha," rääkis Maimets. Ta loodab, et seda siiski ei juhtu.

Teadusnõukoja juht ei poolda eelmise juhi Irja Lutsari seisukohta, et koroona tuleks uudsest ohtlikust nakkushaigusest ümber defineerida hooajaliseks nakkushaiguseks, nagu on tehtud juba Rootsis ja Taanis. "Kui haigus on uudse ohtliku haiguse klassifiktsiooni saanud, siis on riigil suuremad võimalused tema piiramisega tegeleda. Ma pigem nõustun terviseameti hinnanguga, et nakatumisnäitajad on kõrgel ja suukaudseid ravimeid koroona vastu pole. Ilmselgelt vara on seda teha," ütles Maimets.

Vaktsineerimine peaks olema populaarsem, sõnas Maimets. "Vaktsineerimiseks peaks leidma rätsepalahendusi, et vaktsiinis kõhklejad pöörata vaktsineerijateks. Suurema rolli peaksid võtma kohalikud omavalitsused ja tööandjad," ütles ta.

Tema sõnul kasutatakse kaitsepookimise edendamiseks nii piitsa kui ka präänikut, aga kumbki pole imerohi ja Eesti vaktsineerimise eest maksma ei hakka. "Rootsis saadi sellega kaks protsenti juurde. Lätis saadi tänu rahale suurem tõus, aga sellega kaasnesid väga ranged piirangud vaktsineerimata inimestele, seega ei saa öelda, et see oli raha efekt. Me võtsime kõik eri küljed kokku ja otsustasime, et sealt me imevitsa ei leia," rääkis Maimets.

Ta pakub, et vaktsineerimisega tuleb veel rohkem tööd teha. "Töötab see, et vaktsineerimine tehakse võimalikult kättesaadavaks," sõnas Maimets.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: