Soome Välispoliitika Instituudi juhtivteaduri Charly Salonius-Pasternaki sõnul ei anna Eduskunnale esitatud Soome julgeoleku- ja välispoliitika aruanne parlamendile küll otseseid juhtnööre, Soome suund tuleb dokumendist aga ikkagi väga selgelt välja, sest NATO-ga liitumine on ainus julgeolekuvõimalus, millest aruandes üldse räägitakse.

"Mingitest muudest alternatiividest ei olnud juttugi. Ehk väga selgelt andis aruanne tegevuskava, mille põhjal kodanikud, poliitikud ja teised võivad jälgida, millises etapis protsess on. Selles mõttes oli tegu väga selge märgiga, mis teoksil on," ütles Salonius-Pasternak.

Vähemalt paar nädalat võtab arutelu aega aga seepärast, et tehtud otsus oleks nii fundamentaalne, et mõni järgmine valitsus seda tühistada ei tahaks.

"Mitte keegi, mitte ükski partei ei või öelda, et seda ei tehtud õigesti, et see tehti ebademokraatlikult või liiga kiiresti. See on tegelikult põhjus, miks kogu Eduskunta on protsessi kaasatud, mitte ainult riigikaitse- ja väliskomisjon, vaid ka paljud teised komisjonid," rääkis Salonius-Pasternak.

Nüüd on selge, et päris üksi Soome riigi kaitsmisega hakkama ei saa. Terav küsimus aga on, kes kaitseb Soomet nii kaua, kui riik on oma avalduse NATO-ga liitumiseks juba esitanud, aga seda veel vastu võetud pole.

"Me teame, et Venemaa hakkab protestima mingil viisil ja Soomes tuleb muidugi läbi mõelda kõik võimalikud viisid, kuidas Venemaa võib reageerida. Mingit väga jõulist reaktsiooni praegusel hetkel siiski tõenäoliseks ei peeta," ütles Helsingi Ülikooli teaduskolleegiumi juht Tuomas Forsberg.

"Soome soovib kindlasti, et USA, kuid ka Ühendkuningriik, Saksamaa ja teised annavad mitte julgeolekutagatise, sest see kuulub NATO-liikmesuse juurde, aga mingisuguse julgeolekuavalduse, millega Venemaale antakse mõista, et kui Venemaa ka midagi sõjalist üritab, liikmesuse taotlemise ja selle saamise vahel ei ole Soome üksi," sõnas Salonius-Pasternak.