Kaks Põhjamaad loobusid pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal aastakümneid kestnud sõjalisest neutraliteedist ja liitusid NATO-ga. Soome astus allianssi 2023. aastal ja Rootsi aasta hiljem.

"Kahe riigi ümbruskond, mis on osa NATO kirdetiivast, on üks strateegiliselt tähtsamaid ja keskkonna poolest keerulisemaid piirkondi maailmas," ütles NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja, USA kindral Alexus Grynkewich.

NATO otsustas 2024. aastal luua Soomes uue rahvusvahelise sõjalise üksuse, eelpaigutatud maaväed Soomes (Forward Land Forces Finland, FLF), mis on loodud tegutsema kiirreageerimisüksusena.

Laupäeval tegevust alustanud väeüksuse koosseisu kuulub ka Rootsi lahingugrupp.

NATO-l on sarnased maaväeüksused ka Bulgaarias, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias.

Rootsi ja Soome asuvad mõlemad veetee ääres, mida Vene sõjalaevad kasutavad Peterburi ja Kaliningradi vahel liikumiseks.

Venemaaga ühist piiri jagav Soome pidas teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidu vastu ka kaks sõda.