Raportis tõdetakse, et kui Soome ei liituks NATO-ga, väheneks riigi võimalused oma julgeolekut tagada.

Venemaa agressiooniga Ukrainas muutunud julgeolekukeskkond nõuab ka Soomelt senise julgeolekupoliitika üle vaatamist, ütles välisminister Pekka Haavisto kolmapäeval pärast raporti avaldamist peetud pressikonverentsilt. Haavisto juhtis välis- ja julgeolekupoliitika ekspertide toimkonda, kes raporti koostasid.

Kaitseminister Antti Kaikkonen rääkis samal pressikonverentsil, et ehkki sõjaline olukord Soome piiridel on rahulik, peab riik valmistuma võimalikeks väljakutseteks.

Soome valitsus võttis kolmapäeval vastu julgeolekukeskkonna analüüsi ning esitas selle parlamendile. Julgeolekuraportis öeldakse, et Venemaa invasioon Ukrainas on tugevalt muutnud Soome julgeolekuolukorda.

Soome valitsus tunnistab raportis, et kui esitatakse avaldus NATO-ga liitumiseks, tuleb valmistuda pingete kasvuks piiril Venemaaga. Samas rõhutab valitsus, et püüdleb endiselt heade töösuhete hoidmiseks Venemaaga.

Raporti kohaselt nõuaks NATO-ga ühinemine Soome kaitse-eelarve suurendamist 1-1,5 protsendi võrra.

Parlament hakkab raportit arutama pärast ülestõusmispühi ning see saab aluseks otsusele, kas Soome esitab avalduse NATO liikmeks astumiseks.

Soome peaminister Sanna Marin on korduvalt rõhutanud, et ta eeldab kiiret arutelu ja otsust juba lähinädalatel. Marin ei öelnud kolmapäeval otsesõnu, kas pooldab alliansiga liitumist, rääkides, et kõik sellega seonduvad poolt- ja vastuargumendid tuleb läbi analüüsida.

"Erinevus NATO partneri (see on Soome praegune staatus - toim.) ja liitlase staatuse vahel on väga selge ja jääb selliseks. Pole mingit muud võimalust saada julgeolekugarantiisid kui olla osa NATO heidutusest ja ühiskaitsest nagu seda garanteerib NATO artikkel 5," ütles Marin.

Rootsi ajaleht Svenska Dagbladet teatas kolmapäeval, et peaminister Magdalena Andersson pooldab riigi ühinemist alliansiga, kuid Andresson keeldus kolmapäeval Stockholmis antud pressikonverentsil seda väidet kommenteerimast ja viitas mai lõpus valmivale analüüsile, mille alusel saaks erakonnad otsuse teha.

Soome valitsuse raporti kohaselt võimaldaks Soome ja Rootsi üheaegne astumine NATO-sse paremini valmistuda ja tõrjuda sellele järgnevaks Venemaa reaktsiooniks.

Soome valijate enamik on pärast 24. veebruari, kui Venemaa tungis Ukrainale kallale, asunud alliansiga liitumist pooldama ning väidetavalt on juba ka üle saja Soome parlamendiliikme väljendanud toetust alliansiga ühinemiseks. Eduskunnas on 200 liiget.

Opositsioon toetab NATO-sse minekut

Soome suuremate opositsiooniparteide juhid avaldasid toetust NATO-ga liitumisele.

Koonderakonna (Kokoomus) esimees Petteri Orpo ütles kolmapäeval, et Soomel tuleb esitada taotlus NATO-ga ühinemiseks võimalikult kiiresti, soovitavalt nii vara, et seda jõutaks arutada juba 29. juunil Madridis toimuval NATO tippkohtumisel.

Liikmestaatus tugevdaks Soome käise- ja julgeolekuolukorda ning annaks Soomele suuremad võimalused rääkida alliansi liikmena kaasa ka maailma julgeolekuteemadel.

"NATO liikmena teeks Soomes suuresti samu asju, mida me oleme kogu aeg teinud oma välispoliitikas, kuid ainult tihedamas koostöös oma partneritega," ütles Orpo.

Tema hinnangul tähendaks liikmestaatus Soome jaoks eelkõige tihedamat koostöö NATO-ga Põhja-Euroopa julgeoleku kindlustamisel.

Põlissoomlaste liider Riikka Purra ütles oma kommentaaris valitsuse julgeolekuraportile, et NATO liikmestaatus oleks Soome huvides.