Kui Soome ja Rootsi on NATO-s, saab Läänemerest NATO sisemeri ja Venemaa tegevusvabadus õhus ning merel väheneb otsustavalt, leiavad poliitikud.

"Mõjutab sellega, et me oleme peremehed. Ja nii palju kui seda Vene territooriumi ja ütleme kommunikatsiooni liine on, need on juba kontrollitavad ja meie poolt ka reguleeritavad," ütles Laaneots. "See tähendab, et Balti meri läheb üle nende riikide kontrolli alla, kes elavad Balti mere rannikul."

Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas lisas, et Soome õhuvägi saaks võimaliku kallaletungi korral kiiresti Eestit toetada ning me ei sõltuks enam nii palju Kalingradi oblasti ja Valgevene vahele jäävast kitsukesest Suwalki koridorist nagu praegu.

"NATO-l on kindlasti õhuväes ülekaal, aga hävituslennukite näiteks mööda manööverdamine sõjaajal Kaliningradist võiks olla raske. Kõik need probleemid langevad ära Soome ja Rootsi liitumisega," selgitas Kunnas.

Kunnas lisas, et ühena vähestest riikidest ei hakanud Soome pärast külma sõja lõppu oma territoriaalkaitset lammutama. Nii tema kui ka Laaneots nimetavad Soome aremeed võimsaimaks Põhjamaades.

"Soomel on kõige võimsam sõjavägi Põhjamaadest ikkagi. Sõja koosseisus 280 000 meest ikkagi pannakse välja. See on ikka kõva tegemine. Pluss soomlastel on rikkalik kogemus ka sellest, mis juhtus Teise maailmasõja ajal, ma mõtlen Talvesõda, Jätkusõda ja Lapi sõda ka," rääkis Laaneots.

Leo Kunnase sõnul on Soome maaväe brigaadide arv praktiliselt võrreldav Poolaga, kus elab seitse korda rohkem inimesi.

"Soomel on 220 Leopard 2A6 või A4 tüüpi tanki. Soomel on hulgaliselt jalaväe lahingumasinaid. Soomel on Venemaa ja Ukraina järel kolmandaks suurim suurtükivägi Euroopas. Soomel on väga võimas pioneeriteenistus," loetles Kunnas.  

Lisaks võimsale maaväele on Soomel võimekas õhuvägi, mis on oma kaitsevõimet veelgi tugevdamas.

Kunnase sõnul parandab Soome ja Rootsi NATO-ga liitumine sõjaliste jõudude tasakaalu ja loob parema heidutuse Läänemere ruumis.