Aruteludes rahvusringhäälingu arengu üle kiputakse aeg-ajalt unustama, et tegemist ei ole tavalise meediafirmaga. Rahvusringhäälingule on garanteeritud kindel tulubaas ja tema sõltumatus on tagatud seadusega.

ERR-il on Eesti ühiskonnas eriline roll, mida püüab kirjeldada Eesti Rahvusringhäälingu seadus. Kuivõrd seadus ei suuda seda erisust lõpuni determineerida, siis on igal osalisel ERR-i rollist oma ettekujutus ning vahelduva eduga otsitakse võimalikult suurt ühisosa.

Võtame näiteks seaduses kirjeldatud rahvusringhäälingu ülesanded. Kui analüüsida ERR-i kanalite sisu ja ajada näpuga järge seaduses kirjeldatud põhiülesannetes, võiks väita, et rahvusringhääling täidab neid piiratult, pakkudes samal ajal olulises mahus tooteid ja sisu, mida ERR-ilt tegelikult ei oodata.

Näiteks voogedastusplatvorm Jupiter. Erameedia esindajad ütlevad, et ERR-i ülesanne ei ole maksumaksja raha eest ehitada Eesti Netflixi ja neil on põhimõtteliselt õigus. Kuigi ühiskond seda ERR-ilt ei oodanud, on rahvusringhääling teinud tugeva toote ja oleks ebamõistlik hakata seda välja suretama.

Rahvusringhääling on viimastel aastatel teinud suure arenguhüppe veebis ja uudismeedia sisuloomes. Kõiki meedialiike haarav ühendatud newsroom ehk uudistetoimetus on kindlasti ERR-i edulugu. Varasemat mahajäämust veebimeedias jõudsalt vähendades on ERR muutnud "konkurendid" närviliseks. Kasutan siinkohal jutumärki kindlal põhjusel, sest tegelikult ei peaks ERR olema erameediafirmade konkurent, ammugi mitte ei peaks ta tegelema ebaausa konkurentsi pakkumisega.

Kui rahvusringhäälingu kanalitest viidi omal ajal reklaam välja, siis lõpetas ERR (tol hetkel tegutsesid veel eraldi ettevõtted ETV ja Eesti Raadio) ebaausa konkurentsi pakkumise. Nüüd on seoses tehnoloogia arenguga meediamaastikul kujunemas ärikriitiliseks sissetulekute allikaks kanalite digitellimuste müük ja olukord, kus ERR pakub tasuta kaupa, millest teised turuosalised elatuvad, ei ole jätkusuutlik.

Kella keegi tagasi ei hakka keerama ja ERR arendab oma veebimeediat edasi, aga lahenduseks on ettevõtte digitellimuste müük. ERR-i digitellimuste alla läheksid voogedastusplatvorm Jupiter, suure lisandväärtusega materjalid ja n-ö mugavusteenused. Operatiivsed veebiuudised jääksid ka tulevikus ERR-i veebikanalites kõigile tasuta kättesaadavaks.

Sellest sammust võidaksid nii rahvusringhääling, mis teeniks olulisel määral omatulusid kui ka erameedia, mis praegu peab võistlema tasuta kvaliteetse sisuga. Kuivõrd Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kehtiv redaktsioon on kirjutatud ajal, mil digitellimust kui nähtust polnud olemaski, siis ei tulene ka sealt mingeid piiranguid.

Rahvusringhäälinguga seotud teemadest on ilmselt kõige suurema tähelepanu all eelarvega seonduvad küsimused. Siin on omajagu organisatsiooni ja ühiskonna ootuste lahknevust ja ebapiisavat kommunikatsiooni. Samal ajal on eelarvega seotud küsimused ERR-i juhatuse jaoks ühed tähtsamatest tööülesannetest.

Rahvusringhäälingu eelarve peab kujunema pikaajalise vaatena. ERR-i arengukava eeldab finantsprognoosi järgnevaks neljaks aastaks. Suure kinnisvaraarenduse puhul, nagu seda on ERR uue maja ehitus, tuleb finantse vaadata veel pikemas vaates. ERR-i juhatuse ülesanne on tegeleda nii enda plaanides näidatud arvude eest seismisega kui ka ootuste juhtimisega nii ERR-i sees kui ka ühiskonnas laiemalt.

Tavatingimustes peavad kõik plaanitud tegevused olema oodatavate tuludega kaetud ja selles protsessis on paratamatu, et kõigile headele mõtetele ei pruugi raha jätkuda. Selliste valikute puhul peaks eelistama projekte, mis täidavad rahvusringhäälingule pandud ülesandeid.

Sagedane erakorraline rahalunimine kahjustab rahvusringhäälingut ja sellisest praktikast tuleb loobuda. ERR-il on potentsiaal teenida vähemalt kümme protsenti eelarve mahust omatuludena ja eelnevalt pakutud digitellimuste müük moodustaks neist olulise osa. Kuid lisaks sellele on muid tulusid, mille potentsiaal pole ammendunud.

Rahvusringhäälingu suurim väärtus on meeskond, kelle kooshoidmine ja uute talentide juurdetoomine muutub aja jooksul järjest suuremaks väljakutseks ja sellega tuleb praegu tegeleda. Siin tuleb veidi appi meediakonvergents, mis vähendab vajadust dubleerivate tegevuste järele. Kuid lisaks tuleks ärikriitiliselt hinnata kõiki praeguseid tegevusi vaates, kas ERR peab tingimata kõige sellega tegelema, lähtudes eelkõige ühiskonna ootustest ja organisatsioonile pandud ülesannetest.