Eesti Rahvusringhäälingu roll ühiskondliku arvamuse kajastamisel ja ka kujundamisel ning sedakaudu Eesti julgeoleku ja kogu rahva heaolu tagamisel on olulisem kui mõne aasta eest. Ja paraku olnuks ilmselt ka siin kirja pandud mõtted olnud rõhuasetuselt mõnevõrra teistsugused enne 24. veebruari.

Ukraina sõjata ei oleks ma niivõrd olulisena nimetanud ETV+ ja Raadio 4 tugevdamise vajadust, rõhuga seniste omasaadete hoidmisel ja uute loomisel. Inimeste igakülgne ja pidev informeerimine kriisiolukorras on avalik-õigusliku meedia kohustus. ERR peab olema organisatsiooniliselt ja sisuliselt piisavalt paindlik ja treenitud, et vajadusel kiiresti adekvaatselt reageerida. Ka 24/7.

Demokraatia, keele ja kultuuri püsimise üks vaieldamatu eeldus on tugev ja vaba ajakirjandus, mille lipulaevaks Eestis peab olema väärikas ja usaldusväärne ERR.

Seadusega – aga mitte ainult selle pärast – ette nähtud ülesannete täitmiseks peab ERR tagama ajakirjanduse kõrge kvaliteedi: edastatud info vastab tõele ja kehtestatud standarditele; ajakirjandus on sõltumatu riigivõimust ja ärihuvidest; katab kõigi ühiskonnakihtide vajadusi ja leiab võimalusi jõuda võimalikult suure auditooriumini, et nende vajadusi ja huve rahuldada. Jah, ERR peab olema ka huvitav.

ERR ei peaks piirduma praeguse mõju ja panusega, vaid võiks võtta ühiskonnas senisest tunduvalt aktiivsema eestvedaja ja sihiseadja rolli, eeldused ja ka võimalused selleks on olemas. ERR peaks olema mitte ainult ringhääling, vaid ambitsioonikas avalik-õiguslik võrgustik, mis teeb koostööd kultuuri- ja teadusasutuste, koolide, konverentsikorraldajate ja – tõesti-tõesti – ka erameediaga: Public Open Space.

On küsitud, milline on ERR-i roll erameedia kõrval. Aga miks kõrval, miks mitte ees? Miks mitte isegi kohati koos? Erinevused muidugi on. ERR ei taotle kasumit, vaid peab täitma kogu Eesti huvisid. Erameedia võib teha vabalt oma valikuid.

Kuid muidugi jääb konkurents alles, kasvõi tööjõu suhtes. ERR peab olema tänapäevase töökultuuriga organisatsioon, meediavaldkonna konkurentsitult ihaldatuim tööandja. Töötajad peavad tundma end hinnatuna, neile peavad olema tagatud arengu- ja karjäärivõimalused, neil peab olema võimalus oma arvamust öelda ja seda tuleb ka kuulda võtta, töökeskkond peab olema inspireeriv ja julgustav, loomingulisust ja koostööd soodustav.

See ei ole minu jaoks sõnakõlksutamine, ma olen nimetatud põhimõtteid juhina järginud ja teen seda ka edaspidi.

Pean ERR-i puhul tähtsaks läbipaistvust ja tehtud valikute selgitamist. Ringhäälinguseadus paneb ERR-ile kohustused, kuid jätab ka paindlikult mänguruumi. Selle mänguruumi täitmiseks vajaliku ja huvitava sisuga on oluline otsuste läbipaistvus. Maksumaksjatel on õigus teada otsuste tagamaid ja põhjuseid. ERR on mu hinnangul lausa kohustatud oma otsuseid põhjendama ja auditooriumiga suhtlema.

ERR peab olema ka usaldusväärne ja vastutustundlik majandaja. Seadusega ette nähtud ülesandeid, aga ka seaduses mitte mainitud publikuhuve tuleb kvaliteetselt täita, vaja on nii tugevat ajakirjandust ja muid saateid kui ka tehnilisi lahendusi. Seega on vaja jätkata läbirääkimisi ERR-i rahastamise stabiilsuse üle, kuigi nagu viimased aastad on näidanud, tuleb ette erakorralisi kulusid.

Tavalisemas olukorras peab ka ERR saama hakkama eelarve piires, pidevad rahapalumisoperatsioonid on alandavad, tuleb leida sobivam lahendus. Raha tegelikult on, sellega tuleb hakkama saada. Arenemiseks ja kasvamiseks peaks seda olema rohkem.

Lääne-Euroopas levinud nn telerimaks on küll pigem üleeilne teema. Kõne alla tuleks reklaam kanalites ETV+ või ETV2 või ringhäälinguseaduse muutmine. Viimane on ajale mitmes mõttes jalgu jäänud. ERR-i eelarve võiks olla mingi protsent, nt 0,18 protsenti SKP-st ja seotud inflatsiooniga. Mingi protsent SKP-st on samal ajal libe tee, sest sellist varianti tahaksid ju kõik valdkonnad.

Mis iganes rahasummaga peab ERR oma tegevusega kaitsma ja arendama eesti keelt ja kultuuri, aga mitte ainult, eelkõige Euroopa peaks senisest enam esil olema. Uudistes niikuinii, aga ka filmide, intervjuusarjade jms näol.

Ringhäälinguseaduses on kirjas, et "ERR kajastab oma uudistesaadetes ja teistes saadetes Eestis toimuvaid sündmusi võimalikult suurel määral". Ei sõnagi välisuudistest ega Eestist maailma kontekstis. Just viimane vajab aga mõtestamist.

Lisaks sisulistele ja organisatoorsetele ülesannetele on samaväärselt tähtis innovatsioon, ERR peaks selleski osas olema esirinnas ja suunanäitaja. Uute lahendustega tuleb kursis olla ja need kiirelt kasutusele võtta. Innovaatiliste projektide elluviimiseks on vaja luua uusi ametikohti, võib-olla isegi osakond.

Innovatsioon ei välista aga vana ja head. Näiteks arutleti enne koroonapandeemiat teemal, kas lineaarsel televisioonil ja raadiol üldse on tulevikku, sest paljud vaatavad ja kuulavad saateid järelvaatamises ja -kuulamises, millal iganes soov tekib.

Kriisides on lineaarsete programmide vajalikkus kinnitust saanud, seega tuleb neid arendada. Isegi Netflix otsustas ju Prantsusmaal klassikalise telekanali avada, samuti tegi Saksamaa ajaleht Bild oma telekanali.

Selle kõrval on ERR-i uudisteportaal Eestis ainuke tasuta kvaliteetsete uudiste edastaja. Oluline on tagada, et err.ee-d ei tabaks erameedia nõudmiste tõttu piirangud, nagu see juhtus Saksamaal, kus avalik-õiguslikud kanalid tohivad portaalis edastada vaid videosisu. On oluline, et Eesti inimesed saaksid jätkuvalt tasuta uudiseid. Või mis tasuta, neist enamik on ju selle eest oma maksurahaga maksnud.

Nad on maksnud ka selle eest, et saada kultuurset meelelahutust, mis on ERR-i loogiline osa. Programm peab olema atraktiivne tervik, mitte lähtuma väitest, et ERR lappigu erakanalitest katmata jäävaid auke.

Rohkem julgust! Praegu veidi eemalt vaadates tundub ERR aeg-ajalt tigeda klähviva koerana, aga ta võiks olla pigem heatahtlik väärikas lõvi, kes iga haukumise peale närvi ei lähe, kes teab oma väärtust, on kaasavas ja samas juhtivas rollis. Viie aasta pärast peab ERR olema parem kui varem, publikule ja oma töötajatele muidugi samuti.