Hiline kevad on tänavu seni suurematest kulupõlengutest päästnud

Foto: Rene Kundla/ERR

Aprillis on toimunud 76 metsa- ja maastikupõlengut. Kuigi seda on peaaegu neli korda vähem kui mullu aprillis, võib näiteks kulupõlengute arv lähiajal soojade ilmade tõttu kasvama hakata, ütleb päästeamet.

Tallinna on kevad koos esimeste kevadlillede ja mõnel pool lume alt välja sulanud rämpsuga toonud ka esimesed kulupõlengud. Päästjad käisid neid viimati kustutamas pühapäeval.

Eelmisel aastal, kui kevad saabus varem, oli olukord aprillis samal ajal juba märksa hullem. Aasta algusest alates oli toimunud 318 metsa- ja maastikutulekahju, tänavu on neid olnud 116, neist aprillis üle 70.

"Eks meid on võib-olla päästnud nädala-paari tagune lumesadu veel. Pinnas on nüüd saanud mõned päevad kuivada ja võib-olla kõige suurem mureallikas saabki eelolev nädalavahetus olema. Nüüd on ilus päikesepaisteline ilm nädal aega olnud, inimesed kogunevad õue, hakkavad koristustöid tegema ja sellega tihti kaasnevad siis ka lõkked," selgitas päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets.

Seni on kulupõlengud piirdunud kahe kuni viie hektariga, ütles Saaremets. Selle aasta suurim põleng oli aprilli alguses Pärnumaal, kus lõkkest alguse saanud põleng levis viiele hektarile.

Põleng võib alguse saada isegi siis, kui lõkke ümbrus on näiteks nõuetekohaselt poole meetri ulatuses puhtaks tehtud. Piisab sädemetest, mis tekivad näiteks kuuseoksi põletades ja levivad kerge tuulega. Päästjate sõnul areneb kulupõleng väga kiiresti, selle kustutamine on keeruline ja tuli võib võtta kõik, mis ette jääb.

"Elumajad, kuurid, kõrvalhooned. Ka inimesed on elu kaotanud kulupõlengute tagajärjel ehk on läinud kustutama ja jäänud suitsutule sisse ja kui päästjad ühel hetkel kohale jõuavad, siis ta leitakse sealt," tõdes Saaremets.

Kulu põletamine on aastaringselt keelatud ja selle eest võib trahvi saada.

Lõket soovitavad päästjad teha vaid tuulevaikse ilmaga ja tuleohutusnõudeid järgides.

"Lõkke aluspind ja lõkke ümbrus peab olema puhastatud kõikvõimalikust kuluheinast ja põlevmaterjalist. Jälgida tuleb ka seda, et kulu ei oleks seal ligidal, sest lõkkest lenduvad sädemed ja see võib süüdata kuluheina samamoodi. Kõige targem on, kui on lõkke tegemiseks tünn või nõu, mille sees seda lõket teha saab," selgitas Saaremets.

Lõkke kõrval peab olema ämber või kaks veega ja lõket ei tohi järelevalveta jätta. Elumajast peaks see olema kaugemal kui kaheksa meetrit.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: