Venemaa kaudu Eestisse saabuvate põgenike hulk suureneb sõja venides

Foto: ERR

Aina rohkem sõjapõgenikke saabub Eestisse Venemaa kaudu. Nad moodustavad kõigist põgenikest kolmandiku ja on valdavalt Eestist läbisõidul.

Peamiselt on tegu okupeeritud Donbassi piirkonna elanikega, kes Ukraina kaudu liikuma ei pääse. Enamik neist ei plaani Eestisse jääda, kuid vajab hingetõmbeaega ja suunamist.

Tallinna bussijaamas seisid kõrvuti kaks liinibussi - Varssavi oma viib peamiselt Venemaalt saabunud Ukraina sõjapõgenikke Eestist ära, Peterburi oma toob neid juurde.

Baltic Shuttle'i bussijuht Dmitri ütles, et 20-30 ukrainlast tuleb iga reisiga.

33 000 seni Eestisse tulnud Ukraina sõjapõgenikust 10 000 on tulnud Venemaa kaudu. Esmaspäeva varahommikul Tallinnasse saabunud Donetski oblastist pärit pere rändas kolm päeva Venemaal, kuni siia jõudis. Nendega koos reisis veel paarkümmend põgenikku. Nagu enamik Venemaa kaudu saabunuid, ei plaani nemad Eestisse jääda.

"Meil on väike laps. Tüdruk on nelja-aastane. Oleme väsinud - kolm päeva reisil. Kui saaks paar päeva hinge tõmmata, siis kogume jõudu. Oleme päris väsinud - moraalselt ja füüsiliselt," rääkis Ukraina sõjapõgenik Juri Radin.

Bussijaam on tööle võtnud Hersonist pärit Olga, kelle ülesanne on aidata sõjapõgenikel leida vastuseid küsimustele. Olga ettevõte müüs neti kaudu Hersonis kontoritehnikat, nüüd on ta põgenike abi korraldaja Tallinna bussijaamas.

"Tuleb aru saada, mida inimene vajab - kas ta tahab siia jääda? Inimesed on tihti hirmunud, ei suuda selgelt väljenduda. Neid tuleb aidata ja aru saada, mis nendega edasi teha," rääkis Olga.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on Venemaa kaudu saabuvate põgenike hulk hakanud sõja venides suurenema. "Kui sõja alguspäevil oli peamine suund Läti kaudu Eestisse või siit edasi Soome ehk siis ületades EL-i sisepiire, siis nüüd oleme näinud, et suurem hulk inimesi on saabumas ületades EL-i välispiire," rääkis peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev. 

"Kui räägime ennekõike idapiiri ületamisest, siis tõepoolest on siin mõtteid. Et ei pea inimesed käima läbi Tallinnast või muudest linnadest - võiks olla võimalik inimesi ka otse piiripunktist kusagile mujale, näiteks Varssavi, saata. Aga siin ei ole veel konkreetseid kokkuleppeid," rääkis hädaolukorra lahendamise üldstaabi sotsiaalkaitsegrupi juht Mari Tikerpuu.

Põgenike arv ja teekond sõltub sõja käigust Ukrainas, tõdes PPA esindaja. Kui ida pool Dnepri jõge lahingud ägenevad, on oodata rohkem kodudest minemapeletatud inimesi Venemaa kaudu, kui sõda kogub hoogu läänes, saabuvad põgenikud rohkem üle Euroopa Liidu sisepiiride.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: AK

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: