Päästeameti demineerijad käisid 2008. aastal abiks Gruusias. Tookord oli Eesti esimene riik, mis oma demineerijad Gruusiasse saatis. Ukraina missioon peaks kestma kuu aega või vähem, ütles demineerimiskeskuse nõunik Arno Pugonen. Kuid missioone tuleb rohkem kui üks.

Demineerimiskeskuse partner missioonil on Ukraina eriolukordade amet.

"Olukord Gruusiaga võrreldes on kordades hullem. Sest see ampluaa lahingumoonast ja kõigest muust, mis võib plahvatada, on kordades hullem. Ja kahjuks peab tunnistama, et  palju kaasaegsem. Hiljaaegu kolm kolleegi eriolukordade ametist hukkusid ühe kassettmoona plahvatuses. Saab olema raske. Kõik, mis Venemaal kusagil arsenalis on, on ka kasutusse läinud," lausus Pugonen.

Lisaks abi osutamisele Ukraina erinevate objektide demineerimisel saavad päästeameti demineerijad kogemuse, mille sarnast neil varem pole.

"See on karm, aga tõsi, et demineerimine ja arstiteadus arenevad lahingutest, sõjapidamisest. Me peame olema loovad, leidma innovaatilisi lahendusi. Ja see tuleb ainult sellisest karmist olukorrast," ütles Pugonen.

Päästeameti demineerimismeeskond alustas välismissioone Afganistaniga 2002. aastal, on käinud Gruusias ja neli korda koostöös rootslastega Aafrikas. 2015. aastal oldi vaatlejana Ida-Ukrainas.