Tallinn koostab statistikat rahvastikuregistri antud elukoha järgi ning selle põhjal kahanes mullu Tallinna elanike arv 683 inimese võrra. Näiteks 2020. aastal kasvas pealinna elanike arv veel 1756 võrra, enne seda oli kasv aastaid ulatunud üle 4000 ja 5000, aastal 2013 lausa üle 10 000. Rahvaarv langes ka aastal 2019, kuid see oli tingitud rahvastikuregistri seaduse muutmisest, mitte iibest.

Rahvaarvu kahanemise peamine põhjus oli negatiivne loomulik iive, ütles ERR-ile Tallinna perekonnaseisuameti juhataja asetäitja Kristi Kail. Mullu suri Tallinnas 5506 ja sündis 4373 inimest.

"Mis võib mõjutaja olla, on kindlasti koroona, nii koroonasurmad kui koroonast mõjutatud elanike liikumine," lausus Kail.

Tallinn on samas üks vähestest Eesti omavalitsustest, mis on silma paistnud positiivse loomuliku iibega ehk sünde on olnud enam kui surmi. Kas mullune negatiivne statistika on uue trendi algus, ei soostunud Kail pakkuma. "Meie seda prognoosida ei oska, loodame loomulikult, et see nii ei ole," nentis ta.

Sõjapõgenike saabumine kergitas rahvaarvu

Mehaaniline iive ehk rändeiive oli mullu Tallinnas aga järjekindlalt positiivne – pealinna kolis 1627 inimese võrra rohkem, kui sealt end välja registreeris.

Kaili sõnul on koroonakriis mõjutanud märkimisväärselt ka rändeiivet, ja seda negatiivselt. "Paljud inimesed, kes olid tulnud siia välisriikidest tööle või õppima, liikusid oma riikidesse tagasi. Kuivõrd Tallinn on kõige suurem omavalitsus, siis need osakaalud on olnud siin kõige suuremad," ütles ta.

Nüüd, kui koroonapiirangud Eestis on kadunud ja tõenäoliselt sama rangusega enam tagasi ei tule, usutakse Tallinnas, et välisriikidest tullakse taas rohkem Tallinna elama.

Tänavune aasta algas rahvastikustatistika mõttes samamoodi kui mullune, kuid aprillis kasvas Tallinna elanike arv pea 2000 inimese võrra. Kaili sõnul oli see tingitud Ukraina sõjapõgenike saabumisest. "Jah, võin öelda, et kindlasti on see seotud sõjapõgenike saabumisega," ütles ta.  

Mis tänavu Tallinna rahvaarvuga juhtub, on praeguses segases olukorras keeruline prognoosida. "Me võime prognoosida võime, aga kuidas päris elus kujuneb, on keeruline öelda. Praegu on kõik mõjutatud põgenikekriisiga ja Tallinna rahvaarv on pidevas muutuses," lausus Kail.

Kolitakse üle Eesti

Tartu Ülikooli rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru rääkis AK-le, et Tallinna tullakse praegu peamiselt välismaal. "Kui vaatame Eesti-sisest inimeste liikumist, siis alates 2018. aastast on Tallinna rändesaldo tegelikult olnud negatiivne," ütles Tammaru.

Kõige rohkem kaotab pealinn elanikke lähivaldadele, aga järjest enam on hakatud kolima üle Eesti. See tendents torkab silma eriti üle kolmekümneaastaste seas.

"See on natukene loomulik elutsükli liikumine ka, kõige rohkem meeldib elada linnas noortel inimestel. Kui saadakse natukene vanemaks, siis hakataks otsima teisi võimalusi," ütles Tammaru. "Tallinna kõige suurem probleem on see, et elamispinnad on läinud kalliks, eriti pered, kes vajavad endale suuremat elamispinda, ei leia seda lihtsalt Tallinnas," lisas Tammaru.

1. mai seisuga elab Tallinna rahvastikuregistri andmeil 446 396 inimest. Linnaosadest on konkurentsitult suurim Lasnamäe 117 294 elanikuga, väikseim linnaosa on rahvaarvult Pirita 19 141 elanikuga.

Mullu kahanes rahvaarv linnaosadest enim Lasnamäel, 817 inimese võrra, samas Kesklinnas kasvas elanike arv 951 võrra. Kesklinn on rahvaarvult ka Tallinna suuruselt teine linnaosa.