Seadusemuudatuse järgi kadusid 2. jaanuarist kohalike omavalitsuste registrist inimesed, kelle elukoht oli registris kirjas linna või valla täpsusega – näiteks seisis seal Viljandi linn, aga puudus tänavanimi või majanumber.

Tallinna kui ülekaalukalt kõige suurema rahvaarvuga omavalitsust puudutas seadusemuudatus arusaadavalt kõige valusamalt. Kuigi enne seadusemuudatuse jõustumist tehti suurt teavitustööd, et inimesed end täpse aadressiga registreeriksid, kadus 2. jaanuariga pealinna registrist 14 159 elanikku. Võrdluseks – Haapsalu linnas elas jaanuari seisuga sellest vähem inimesi, 13 430.

Kui veel 1. jaanuari seisuga oli pealinna elanike arv 453 033, siis 1. veebruaril oli see 439 919.

Nii loomulik kui mehaaniline ehk rändeiive on olnud käesoleval aastal Tallinnas positiivne. Tallinna perekonnaseisuameti perekonnaseisutoimingute osakonna vanemspetsialist Monika Lossman ütles ERR-ile, et tänavuse seitsme kuuga kolis Tallinna 11 777 inimest, ära kolis 8789 – rändeiive oli seega 2988 inimesega plussis.

Ka sündide-surmade võrdluses jäävad esimesed selgelt peale. Ainukesed kuud, mil surmasid oli pealinnas rohkem kui sünde, olid jaanuar ja veebruar. Seitsme kuuga oli Tallinnas sünde 207 võrra rohkem kui surmasid.

1. augusti seisuga elab Tallinnas ametlikult 441 062 inimest.

Vähem rahvast – vähem raha

Omavalitsuse üks olulisemaid tulusid on üksikisiku tulumaks. Mida väiksem on elanike arv, seda vähem tulumaksu laekub. Kuna rahvastikuregistri seaduse muudatus oleks mõjutanud olulisel määral kohaliku omavalitsuse tulumaksu laekumist – arvestuseks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid 1. jaanuari seisuga –, siis lükati elukoha andmete kehtetuks tunnistamise tähtaega edasi ühe päeva võrra, 2. jaanuarini. See tähendab, et vähemalt käesoleval aastal seadusega registrist kadunud inimeste hulk veel omavalitsuste eelarvet ei mõjuta. Küll aga hakkab see mõju avaldama tuleval aastal.

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi ütles ERR-ile, et paljud nendest inimestest ei teeni tulu, seega nende registrist kustutamine ei mõjuta Tallinna tulumaksu laekumist.

"Tallinnal ja ka teistel omavalitsustel on pool aastat aega, et selgitada välja erinevatest registritest, kas on veel inimesi, kes ei ole ennast tegelikku elukohta sisse registreerinud ning võtta nendega ühendust. Meile teadaolevalt Tallinn seda aktiivselt ka teeb. Lisaks tegeleb aktiivselt siseministeerium koostöös omavalitsustega nendega, kes Eestis elavad, aga ei oma registreeritud elukohta," rääkis Jõgi.

Nende inimeste tulumaks, kes teenivad tulu, kuid kel pole täpset sissekirjutust, jaotatakse kohalike omavalitsuste vahel proportsionaalselt.

"Küll saab iga omavalitsus teha teavitust ning seda ka üldjuhul tehakse, et tõsta inimeste teadlikkust sissekirjutuse vajalikkusest piirkonda, kus tegelikult elatakse. Paljud kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad teenused, näiteks lasteaia koht, koolikoht, tasuta ühistransport jne on seotud sissekirjutusega," lausus ta.

Veel mullu kevadel oli Eestis ebatäpse aadressiga isikuid ligikaudu 38 000. Tänu teavitustööle vähenes nende isikute arv 2. jaanuariks 20 600-le. Pea kolmveerand nendest kustutati Tallinna registrist.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas sõnul oli seadusemuudatus vajalik, et teada saada, kui palju inimesi tegelikult kuskil elab.

"Need, kellel on jätkuvalt tühi elukoht, on tõenäoliselt Eestist lahkunud ja elavad alaliselt välismaal. Pigem oli varasemalt elanike arv ülepaisutatud välismaale kolinud inimeste arvelt. Seega on praegused väiksemad numbrid pigem enam tegelikkust kajastavad kui varasemad," selgitas ta.

Elukoha registreerimise kampaania pole sellega aga lõppenud. Seadusemuudatusega jäävad inimesed, kes oma elukohta täpselt ei registreeri, ilma omavalitsuse pakutavatest teenustest, nt lasteaiakoht või juhiloa pikendamine. "Inimesed peavad mõistma, et kui nad ise kogu aeg andmeid korras ei hoia, võib jääda teenustest ilma. Uuendusena tuleb hiljemalt septembris uus elukoha registreerimise e-teenus, mis on mugavam ja kasutajasõbralikum, et elukoha vahetamine oleks ka tehniliselt võimalikult lihtne," rääkis Pungas.

Tallinna kasv ületas ootuseid

Tallinn tellis aastal 2011 konsultatsiooni- ja koolituskeskuselt Geomedia Tallinna rahvastikuprognoosi aastani 2030. Seal esitatud baasstsenaariumis (ei arvesta rännet) pakuti aastaks 2019 pealinna elanike arvuks 410 000, sisserände stsenaariumis 422 000. Mõlemad arvud jäävad üsna märkimisväärselt alla tegelikkusele.

Geomedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv selgitas ERR-ile, et prognoos sai tehtud majanduskriisi ajal ning toona ei nähtud ette, et kinnisvaraturg nii kiiresti areneb ja seda eelkõige Tallinna linnas.

"Arendajad olid prognoosi koostamise ajal pigem ooteseisundis, kuid mõned aastad hiljem tabasid ära võimaluse ka kallimate korterite ja suuremate kortermajade ehitamiseks Tallinnas, võrreldes korterite madalamate hindadega ehitamisele naaberomavalitsustes. Pealinnas on viimase viie aasta elamispindade ehitus olnud väga aktiivne, võrreldes meie tookordse arusaamisega," ütles Noorkõiv.

Lisaks on 1980ndate suur põlvkond jõudnud pereikka ning erinevalt kümmekonna tagusest ajast, kui noored pered pidid sobivat ja taskukohast elupaika otsima Tallinna lähiümbrusest, on tänaseks ka Tallinnas korteriturg niivõrd palju arenenud, et noored pered leiavad endale eluaseme pealinnas ning ei koli mõnesse lähivalda.

Noorkõivu sõnul on Tallinna elanike arvu kasvu suuresti mõjutanud ränne. "Senist prognoosiperioodi vaadates on kaks viimast aastat olnud Eesti välisrände saldo lausa plussis – aga nii suurt positiivset pööret me välisrände saldos ette ei näinud. Kuigi oli selge, et välisrände saldo muutub Eestile positiivses suunas," märkis ta, lisades, et enamik sisse- ja tagasirändajatest valib elukohaks just Tallinna.

Noorkõiv hoiatas samas, et majanduskasvu kahanedes võivad välisrände näitajad kiiresti negatiivseks muutuda. "Majanduse jahtudes võib lühiajalises plaanis rändesaldo muutuda ka negatiivseks, kui ettevõtete tänane suur välistööjõu vajadus väheneb ja tegevus kokku tõmbub. Majanduslanguse ajal jäävad tavaliselt esimesena tööta sisserändajad, kellest mingi osa võib siis lahkuda," märkis ta.

Noorkõivu hinnangul sõltub inimeste ja sisserändajate Tallinna koondumine poliitilistest otsustest, näiteks sellest, kas väiksematesse kohtadesse lubatakse ettevõtetel tootmist rajada või on kohalikud sellele vastu. "Kui töökohad koonduvad ning kohalikud omavalitsused ja elanikud on vastu maal tootmisele, siis ka maapiirkonnad tühjenevad elanikest edaspidi kiiremini. Sellisel juhul pole ka välisrändel väga kuhugi mujale liikuda kui ennekõike pealinna, kus on elu- ja töökohad," rääkis ta.

Inimeste Tallinna koondumine pole samas Noorkõivu sõnul miskit erandlikku – meie lõunanaabrite juures on elanike Riiga kontsentreerumine veelgi ulatuslikum.

Rahvastikuprognoose peaks aga Noorkõivu hinnangul tihemini tegema, sest linnas on need aluseks nii taristu planeerimisele kui teenuste osutamisele. Näiteks Geomedia 2011. a tehtud prognoosi on praegu üsna keeruline kasutada, sest sealsed hinnangud on mõne erandiga (Lasnamäe elanikkonna kasvu ennustati täiesti täpselt) tegelikkusest üsna kaugel.

"Kindlasti tuleks prognoose teha regulaarselt, vähemalt iga viie aasta tagant, sest paljusid prognoosi mõjutavaid tegureid – majanduskasv, arendajate elamuehtise plaanid – ei ole võimalik suure usaldusväärsusega 20 aasta peale ette näha," märkis Noorkõiv.