Siiavastsed ehk larvid lasti jõkke Pärnu Kesklinna silla ja Jahtklubi läheduses. Kaugemale ülesvoolu polnud mõtet neid viia, sest siis on tee merre pikem ja ohtegi rohkem. Ja varem poleks olnud mõtet neid vette lasta, sest siis oleks kudemise lõpetanud meritindid nad ära söönud.

Vastsed on umbes sentimeeter pikad ja kala ei meenuta nad veel kuidagi. Tegemist on Pärnu poolsiirdesiiaga, kes elab meres, aga tuleb Pärnu jõkke kudema. Merisiiad elavad ja koevad meres.

Papiniidu silla juures jõkke lastud noorlõhed aga on juba ilusad kaheaastased kalakesed, kes samuti kohe mere poole teele asuvad.

Mõned pikast reisist uimaseid kalad üritasid hoopis kaldale põgeneda.

"Esialgu vette sattununa on nad segaduses ja siis nad on kerge saak kaladest toituvatele lindudele nagu kormoranid ja võib-olla siin kaldavees ka haigrud. Õnneks neid praegu siin ei ole. Me kavaldasime nad silla alla tulles üle. Eks nad siis tasapisi kohanevad ja võitlevad oma ellujäämise eest. Ise enam inimene neid kuidagi aidata ei saa. Need kõige pisemad siiad, neil on muidugi igasuguseid ärasööjaid kalade hulgas ka, näiteks ka meritint," selgitas kalateadlane Heli Shpilev.

RMK Põlula kalakasvatustalituse nõunikule Ene Saadrele on need kalad nagu oma lapsed ja ta ei taha mõeldagi, et kalavarude taastamise eesmärgil vette lastud noorkalad lähevad hoopis toiduks lindudele. Ega siis Sindi paisu lammutatud selleks, et lindude toidulaud oleks rikkalikum.

"Minul küll süda valutab, sest tegelikult see kala, keda me siia asustame, on hoole ja armastusega kasvatatud. Nüüd on ta siin kaheaastane juba, ilus, suur. Ja me asustame ta siia, umbes 5000-6000 tükki tuleb. Sellest võib-olla iga kormoran saaks ühe, kui neid 5000 peal on. See tundub mulle mõistusevastane. Selles mõttes meie tegevus on selline sõelaga vee kandmine," rääkis Saadre.

Osa vette lastud lõhedest on märgistatud ja kalurid saavad teatada, kui nad sellise kala kätte saavad.