Valitsuse tehtud lisaeelarve otsuste maht on 732 miljonit eurot, millele lisanduvad maksumõju ja maksutuludest automaatselt sõltuvate kulude muudatused, mille tulemusena on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 802,9 miljonit eurot.

Koos lisaeelarve meetmetega ulatub valitsussektori eelarvepuudujääk sel aastal 1,72 miljardi euroni ehk 5,3 protsendini SKP-st.

Eelarvest 257,3 miljonit läheb energiajulgeoleku tugevdamiseks, 247,6 miljonit julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 miljonit eurot. Enne lisaeelarve koostamise otsust eraldati valitsuse reservist vahendeid kriisideks valmisoleku tugevdamiseks. Lisaeelarvega need summad reservis taastatakse ning koos möödunud aasta eelarvest üle kantud summadega kasvab valitsuse reserv 100 miljoni euroni.

Lisaeelarve moodustab ligi 2,2 protsenti 2022. aasta rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgsest SKP-st. Samas on lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile mõnevõrra väiksem, kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Mõlemat arvesse võttes on mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile sel aastal 627 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKP-st.

Riigil tuleb meetmeid finantseerida likviidsusreservi ja täiendavalt kaasatud võlavahendite abil. Instrumendina on võimalik kasutada lühi- ja pikaajalisi võlakirjaemissioone. Kehtestatud 7,2-miljardilist riigi võlakohustuste suurimat lubatud jääki lisaeelarve toetusmeetmed ja sellega kaasnev negatiivne rahavoog ei suurenda.