X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Signe Riisalo: inimeste heaolu peab kasvama olenemata maailmas toimuvast

Signe Riisalo
Signe Riisalo Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Meid on kimbutanud nii majanduslikud kui ka julgeolekuga seotud raskused, kuid tööd riigi tugevamaks ehitamisel on jätkunud igal rindel, kirjutab Signe Riisalo.

Vaatamata kiirelt muutuvatele ühiskondlikele oludele, on toimetulekutoetuse piirmäär esimese täisealise leibkonna liikme kohta püsinud Eestis 2019. aastast 150 eurot. Taotlesin valitsuselt toimetulekutoetuse lisarahastust ning toimetulekupiiri tõstmist juba möödunud aasta detsembris ning hea meel on tõdeda, et heakskiit lisaeelarve raames õnnestus sellele nüüd saada.

See tähendab, et valitsus langetas üksmeelse otsuse tõsta toimetulekupiir 150 eurolt 200 eurole. Riigi ülesanne on tagada inimestele majanduslik toimetulek, kuid kehtinud toimetulekupiir on jäänud ajale jalgu. Praegustes oludes see inimestele toimetulekut ei garanteeri ja piiri tõstmine oli hädavajalik.

Eesti elanikkonnast 20,7 protsenti elab suhtelises vaesus ning eriti haavatavad on sellistes tingimustes lasterikkad pered, üksi elavad pensionärid ja üksikvanemad. Lisaks on väga paljud toimetulekutoetuse saajad ka töötud või osalise või puuduva töövõimega inimesed.

Need ühiskonnagrupid leiavad piiri tõstmisest kindlasti tuge, sest 200 eurot on summa, mis inimesele vältimatute kulude mahaarvamise järel kindlasti kätte peab jääma. Paremini hakkama saamist toetab seegi, et uuendusena hakatakse toimetulekutoetuse määramisel kuluna arvestama aastas maksimaalselt kuue kuu kohta eluasemelaenu ning intressi. Läbi selle soovime aidata raskustesse sattunud peredel elupaik alles hoida.

Riigieelarve seaduse jõustumisel on üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele toimetulekupiir 200 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgneva täisealise liikme toimetulekupiir on edaspidi praeguse 120 euro asemel 160 eurot ning iga alaealise lapse toimetulekupiir 180 euro asemel 240 eurot kuus.

Lisaks toimetulekupiiri tõstmisele oleme heaolu kasvu nimel tõstnud ka üksi elava pensionäri toetuse 115 eurolt 200 eurole aastas, taganud pensioni baasosa ja rahvapensioni erakorralise tõusu 20 eurot ning saavutanud pensionide tulumaksuvabastuse keskmise pensioni ulatuses.

Pikaajalise hoolduse seaduse muudatuse järgi, mille kallal hetkel töötame, hakkaksid inimesed aga juba järgmisest aastast üldhooldusteenusel olles tasuma toitlustuse ja majutuse eest ning hooldusteenuse kulud kataks avalik sektor.

Samme Eesti inimeste käekäigu parendamiseks oleme teinud alates 2021. aasta hilistalvest, mil valitsuse moodustasime. See on olnud pidev, kuid aeganõudev protsess, ka tuleviku vaates. Küll aga ei tähenda see seda, et heaolu tagavate võimaluste leidmise kallal pidevalt ei töötataks. Nii leiame end nüüd näiteks olukorrast, kus meid on kimbutanud nii majanduslikud kui ka julgeolekuga seotud raskused, kuid tööd riigi tugevamaks ehitamisel on jätkunud igal rindel.

Selleks, et ise oma käekäigu üle otsustada, tuleb muutunud Euroopas seista oma riigi sõltumatuse ja iseseisvuse eest iga päev. Raskused olgu meile meeldetuletuseks, et vabadus ei ole õigustus mugavusele ja töö peab jätkuma.


Toimetulekupiir

  • Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele, samuti muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. 50-eurone tõus on sotsiaalministeeriumi hinnangul minimaalne vajalik, kuid jääb endiselt oluliselt alla näiteks suhtelise vaesuse piirile.
  • 2021. aastal maksid kohalikud omavalitsused toimetulekutoetust 9 806 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 16 508 inimest, mis moodustab 1,2 protsenti Eesti elanikest. Prognoosi järgi suureneb toimetulekupiiri suurenemisel toimetulekutoetust saavate leibkondade arv umbes 1300 võrra.
  • 2021. aasta andmetest on näha, et suurim muutus on toimunud eluasemekuludes, mida enam mõjutas energiahinna tõus. Eesti Panga hinnangul avaldab ka 2022. aastal tarbimishindade suurenemisele kõige rohkem mõju energia hinnatõus, kuid sellele lisaks on tõusmas ka muude kulutuste hinnad. Eesti Panga majandusülevaate järgi on viimastel kuudel järsult tõusnud ka toiduainete ning tööstuskaupade hinnad, mis kallinesid vastavalt kaheksa ja seitse protsenti.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: