Valgast ja Valkast on püütud teha ühte linna

Foto: ERR

102 aastat tagasi jagati Walki linn Eesti ja Läti vahel. Nüüd püüavad Valga ja Valka oma arengut järjest rohkem koos kavandada, aga ühise juhtimise alla ei lähe kaksiklinn tõenäoliselt enam kunagi. Nii leidsid kahe riigi ajaloolased, diplomaadid ja omavalitsusjuhid Valga muuseumi arutelul.

Walki poolitamine nii, et Konnaojast ühele poole jääv ala kuulub Eestile ja teine Lätile, ei ole just ilusam osa kahe riigi ajaloost. Ega maailmaski selliseid näiteid just väga palju võtta pole. Kas aga sajanditagust olukorda arvestades see otsus just vale oli, ei kipu ajaloolased kinnitama.

"Tänapäeval ju liigume piiriüleste projektide suunas. Usun, et siin, Valgas on seda palju tunda. Aga, kui küsida, et kas oli viga, siis küsin, et mis oleks olnud alternatiivid? Alternatiiv olnuks see, kui üks või teine pool saab selle päriselt endale. Aga kui see poleks olnud meie? Kui see oleks olnud Läti? Kas meile see siis oleks paremini meeldinud?" rääkis Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

Igatahes on poolitamine mõjutanud nüüdseks kahe linna või siis kaksiklinna arengut üsna tuntavalt ja nüüd püütakse järjest enam ühiste asjade poole. Mõne aasta eest taastati Valga-Valka keskväljak, ühise arengukavani pole veel jõutud.

"Inimesed ise peaksid mõistma ja tunnetama, et ühine areng on parim. See polegi nii enesestmõistetav - keelebarjäär, ajalooline pärand, ka erinev mentaliteet ja seadusandlus. Kuid samas oleme mõlemad eraldi väga väikesed.
Kuid koos oleme võrreldavad Tartu või Valmieraga," rääkis Valka omavalitsuse esimees Vents Armands Krauklis.

Tõenäoliselt jääb aga ka tulevikus piltlikult öeldes nii, et laulda ja tantsida saavad lätlased koos ja nüüd ka ühest riigist teise kiikuda, aga valimised toimuvad kummalgi pool eraldi, mis tähendab ka erinevat juhtimist mõlemal pool piiri.

"Tõsiasjaks jääb see, et Eesti ja Läti on iseseisvad suveräänsed riigid, mis tähendab, et kummalgi on omaette õigussüsteem, seadused, maksud, teatud asjaajamiskorra erisused. Ja seetõttu päris üht linnalist omavalitsust, mis oleks piiriülene, on isegi natuke raske reaalsuses ette kujutada. Kuigi selliseid ettepanekuid on tehtud," rääkis Eesti suursaadik Lätis Arti Hilpus.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: AK

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: