Läti on hädas omavalitsuste rahastamisega
Lätis ei leita lahendust, kuidas rahastada kohalikke omavalitsusi. Samas on osal neist raskusi isegi arvete tasumisega. Eesti piiril asuva Valka omavalitsuse miinus on üle poole miljoni euro ja Läti rahandusministeerium leiab, et ise nad seda likvideerida ei suuda.
Suurema osa Valka omavalitsuse eelarvemiinusest moodustavad kohustused soojatootja - Eesti firma Utilitas - ees, kuid sõlmitud on maksegraafik ja aasta lõpuks peaks arved tasutud saama. Et aga omavalitsus on tegutsenud nagu majavalitsus, kelle kaudu maksid või siis tegelikult ei maksnud linlased kommunaalkulude arveid, on tekkinud aegunud lootusetut võlga üle miljoni euro. Nüüd on omavalitsus elanike maksete vahendamisest loobunud ja hoidnud kokku kõikjalt.
"Valka on Lätis kõige enam suutnud maju soojustada. Energiatõhususe arvestuses oleksime tšempionid. Loomulikult on see nõudnud suuri investeeringuid ka eelarvest. Ükski teine omavalitsus pole isegi lähedal nendele näitajatele, milleni oleme jõudnud meie. Oleme ainus omavalitsus Lätis, kus on soojusenergia kasutamine vähenenud poole võrra. Ainus," rääkis Valka omavalitsuse volikogu esimees Vents Armands Krauklis Vidzeme parteist.
Eesti piiril asuva Valka omavalitsuse miinus on kerinud nii suureks, et riik kaalub juhtimise ülevõtmist ja võimatu pole ka tulevikus selle liitmine näiteks Valmiera hiigelomavalitsusega. Kuid see võib mõjutada ka suhteid Eestiga, koostööd. Ja Läti olukorda vaadates näeme, et taoline olukord võib tekkida veel paarikümnes väiksemas omavalitsuses.
Riik on pannud omavalitsustele uusi ja uusi kohustusi, kuid raha pole nendega kaasnenud.
"Kui omavalitsuse eelarve kasvab aastas 70 000 euro võrra, kuid riik seab kohustusi rohkem kui 300 000 euro eest, on selge, et sel moel pole rahalist tasakaalu saavutada võimalik," ütles Krauklis.
Omavalitsusjuhtide endi seas pole üksmeelt, kuidas rahastamist muuta. Presidendi ja uue peaministri arvates peaks osa ettevõtetelt laekuvast maksurahast jõudma omavalitsusteni, et neil tekiks rohkem huvi luua paremat majanduskeskkonda. Samas on maksusüsteem nagu Pandora laegas, mida ei söanda mõni kuu enne valimisi keegi avada.
"Loomulikult oleks kõik rahul ja rõõmsad, kui riik maksaks omavalitsuste tasandusfondi rohkem raha. See sobiks kõigile. Kuid kahjuks näeme kõik, kui suured on meie kulud," ütles Läti president Edgars Rinkevics.
Ühes on aga Läti poliitikud üht meelt - Eesti kombel maksutõuse lõunanaabrid ei tee.
"Eestlased valisid maksude tõstmise tee. See on tõesti viis, kuidas võiksime raha juurde leida. Kuid lõpptulemusena pole see toonud midagi head Eesti ühiskonnale. Ja ma ei soovi, et Läti liiguks samas suunas," ütles Läti peaminister Andris Kulbergs.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: "Aktuaalne kaamera"











