"Ukrainal on nüüd käes hetk, kus ta on päris suures osas Vene üksused välja kurnanud," rääkis Saks teisipäeval "Vikerhommikus".

"Kõige olulisem moment on see, et Venemaa ei suuda enam kogu rindejoone ulatuses pealetungi korraldada ja on keskendunud väga kitsale alale Donbassi põhjaosas. Izjumi kandis üritab ta uuesti [peale tungida], kuigi praegu ei tule tal seal midagi välja," ütles ta.

Ukraina on puhastanud Harkivi piirkonda, kus  neil on olnud suure Donbassi lahingu kõige suurem edenemine, rääkis Saks. "See on neile selles mõttes tähtis, et Harkivi linna, mis igapäevaselt kannatas Vene poole suurtükitule käes, pole viimased neli-viis päeva see suurtükituli enam ulatunud. See on tähtis, et Venemaa ei suutnud seda territooriumi enam oma käes hoida, sest Harkivi ründamine ja hõivamine oli tema jaoks poliitiliselt väga tähtsal kohal," selgitas ta.

Saksa hinnangul lõuna pool Vene väed enam väga suurt pealetungi ette võtta ei suuda ning suuremad lahingud võivad toimuda Donbassi põhjapoolses osas.

"Sjeverodonetski ümber on vist kõige kriitilisem ukrainlaste jaoks, seal on neil kõige raskemad lahingud. Ka Izjumi piirkonnas ei ole Venemaa pärast seda, kui seal tema juhtimispunktid hävitati, suutnud rünnakut üles võtta. Eks ta seal veel proovib," rääkis Saks.

"Aga mujal on Ukrainal võimalus – kui neil on reserve ja nende kaotused ei ole olnud liiga suured – hakata olukorda enda kasuks kallutama. See ei tule kiiresti, aga see võimalus on neil olemas," märkis ta.

Saksa hinnangul on ukrainlased siiamaani taktikaliselt küpselt sõdinud.

"Aga neil läheb nüüd raskemaks, sest nad jõuavad lähemale Venemaa territooriumile, mis tähendab, et Vene väed saavad kasutada oma territooriumi, kus tal on logistika paremini korraldatud, tema lennuväel on lihtsam tegutseda, tal on õhukaitset kergem korraldada. Seetõttu lähevad lahingud kindlasti raskemaks," märkis ta.

"Aga Ukrainale lisandub lääne relvastust. Ja kui nad õpivad seda efektiivselt kasutama, siis ma arvan, et neil on võimalus initsiatiiv haarata," lisas ekspert.

Ukrainalasi motiveerib Vene sõdurite julmus

Saks selgitas ukrainlaste motiveeritust Vene üksuste käitumisega.

"Neil on motiiv, mida Vene poolel ei ole. Vene sõduritel ei ole motivatsiooni minna surema võitlusesse, milleks nad ei ole mentaalselt valmis, millest nad ei saa aru, aga Ukraina poolel on motiiv väga tugev," rääkis ta.

"Pealegi on Vene pool teinud ühe halastamatult ränga vea – ta on pannud toime sellise hulga sõjakuritegusid, et ukrainlastel on nüüd tekkinud sõna otseses mõttes vajadus võidelda lihtsalt oma elu eest. Nad ei saagi teistmoodi. Selles olukorras, kus neil ei ole enam midagi kaotada, ei ole ka Venemaal võimalik neid enam taktikaliselt mitte kuidagi heidutada. Sest ka tuumarelvaga ähvardamine Ukrainat enam ei peata, sest neil sellisel juhul tuleb lihtsalt veel rohkem kaotusi, aga nad võitlevad edasi."

Azovstal peab vastu veel päevi

Saks rääkis ka sellest, et ehkki Vene presidendi Vladimir Putini jaoks on Azovstali kaitsjate alistamine maniakaalne kinnisidee, võib arvata, et ukrainlased suudavad seal veel päevi vastu pidada.

Venemaa on Mariupolis, kus Azovstali tehas asub, loobunud massiivsest pealetungist, tulistades tehase varemeid peamiselt suurtükkidest, et kaitsjaid välja kurnata.

"Aga ma arvan, et võime veel arvestada nädalatepikkuse vastupanuga," märkis Saks.

9. maile olid pandud liiga suured ootused

Saks leidis ka, et Putini 9. mai kõne oli tavapärase sisuga ning läänes oli sellele pandud liialt suured ootused.

"Ma arvan, et sellest kõnest ei olnud ka mõtet oodata mingeid suuri poliitilisi avanguid. Neid ei ole 9. mail kunagi tehtud, see on teine kontekst. Mitte miski ei takista Venemaal 10., 11. või 12. mail tegemast poliitilisi avanguid uuesti ja anda sellele sobiv kontekst meedias – see ei ole nende jaoks probleem," rääkis ekspert.

"Teiseks tahan ka rõhutada, et Vene armee kindlasti ei sõdinud 9. mai järgi. Sel päeval ega selle eel ei toimunud rindel mitte ühtegi eskaleerumist ja nüüd pole toimunud ka deeskaleerumist," märkis ta.

"Putini 9. mai kõnet tuleb lugeda selles kontekstis, mida ta ütles Ukraina kohta ja vaadates seda, mida Putin ütles 22. ja 23. veebruaril Ukraina kohta, siis selles osas on märgata eneseõigustamist, Venemaa poliitika õigustamist, mis oli esindatud natuke teistsugusel moel – ei mindud midagi denatsifitseerima, vaid üritati ennetada NATO lööki Venemaa suunal, mis pidi Ukrainast tulema," rääkis Saks.

See, et Putin vältis Ukraina nimetamist ja rääkis seda, et Venemaa võitleb Donbassi inimeste kaitseks, näitab, et Venemaa poliitiline agenda on kõvasti kokku kuivanud, leidis ta.

Saksa sõnul vältisid mõlemad pooled 9. mail suure, sügava sümboolse tähendusega aktide kordsaatmist sõjas. "Ma ei usu, et nad selles kokku leppisid, aga sellega hoiti ära võimalikud piinlikud momendid. See torkab silma, et kumbki pool midagi sellist ei korraldanud, millele saaks omistada sümboli tähenduse," tõdes ta.

Samas oli 9. mai paraad Moskvas varasemast pisut tagasihoidlikum.

"See, et ei kasutatud lennuväge, näitab järeleandmist üldises standardis. Me ei tea täpselt, miks Venemaa lennuväge ei kasutanud. Öeldi, et põhjuseks on halb ilm, aga ma arvan, et see on pigem seotud turvakaalutlustega. Võib-olla peljati mingeid intsidente ja seetõttu otsustati seda riski mitte võtta," rääkis Saks.

"Aga muus osas oli paraad selline, nagu see ikka on olnud," lisas ta.

Kuna oli karta, et väga paljud väliskülalised keelduvad Moskvasse tulemast, siis neid ei kutsutud üldse, tõdes Saks.