Viimastel nädalatel on lääne meediaväljaannetes taas ilmunud terve rida artikleid, milles anonüümsed julgeolekuallikad hoiatavad Venemaa võimalike provokatsioonide eest nii Poolas kui ka Balti riikides.

Näiteks kirjutas ajaleht The Telegraph hiljuti, et USA on hoiatanud Poolat võimaliku Venemaa provokatsiooni eest riigi pinnal. Samuti pole Poola julgeolekuallikad välistanud konventsionaalsemat rünnakut, näiteks Venemaa maavägede väiksemat sissetungi NATO idatiival.

"Seal taga ei ole mitte ühtegi konkreetset infobitti, mistõttu väga raske on seda üldse kommenteerida. Poola peaminister vist on küll korranud seda USA hoiatust, aga fraasiga, et Poola valmistub igasugusteks stsenaariumiteks," ütles Saks ERR-ile.

"Maavägede rünnakut ma välistaksin provokatsiooni eesmärgil, sellise asja kirjutamine on lollus," lisas ta.

Saks rääkis, et kui Venemaa sooviks asuda sõjalisse konflikti NATO-ga, siis selleks ettevalmistumiseks peaks ta läbi viima täieliku mobilisatsiooni ja tegema väga tõsiseid ettevalmistusi, sest see tähendaks kõige suuremat võimalikku sõjalist konflikti üldse, mida kaasaegses maailmas on võimalik ette kujutada.

"Praegu ei ole mina küll näinud mitte ühtegi fakti selle kohta, et Venemaa teeks mingisuguseid ettevalmistusi sõjategevuseks mõnel teisel suunal. Kogu ressurss, mida Venemaa praegu kasutab, on suunatud sõjategevusse ja agressiooni Ukraina vastu. Rohkemaks neil hetkel ressurssi ei ole," kommenteeris Saks.

Inforünnakud käivad Venemaa poolt aga Saksa sõnul iga päev. "Ja meie regioonis on ju näha ka neid luurelisi ja vastuluurelisi tegevusi. Droonid satuvad meie õhuruumi, nii et neid intsidente on pidevalt juba pikemat aega," lausus Saks.

"Venemaa kasutab ära riikides tekkinud olukorda"

Saksa sõnul kasutab Venemaa oma provokatsioone planeerides enamasti ära mõnes riigis tekkinud olukorda, mitte ei ürita agressiivselt olukorda ise muuta, kui jutt on Euroopa Liidu ja NATO riikidest.

"Need on pikaajalised ja pidevad protsessid, ja kui need riigid ei ole valmis oma ühiskonda, oma inforuumi, oma suveräänsust kaitsma, siis pikapeale võivad hakata niisugused sündmused mõju avaldama. Me oleme näinud siin mingit konflikti õhutamist ühiskonnas, ja need on pidevad tegevused, mis käivad valdavalt inforuumis. Ja tõepoolest, lääneriikide üks suur nõrkus on see, et oma inforuumis toimuvat ei osata kaitsta," rääkis Saks.

Saksa sõnul toimuvad lääneriikides erinevad hübriidsed operatsioonid sõltumata sõjast Ukrainast. Ta tõi näideteks Eesti siseministri auto lõhkumise, laskemoonalao plahvatuse Tšehhis, Saksamaa relvatootja Rheinmetalli juhile atentaadi korraldamise jne.

"Suuremas plaanis taandub see sellele, et lääneriigid ei suuda enam Venemaad piisavalt ohjeldada, ei ole toimivaid vastupoliitikaid olnud. See on tegelikult põhjus, miks Venemaa niisuguseid asju aeg-ajalt korraldab. Küll on olnud nõrk vastuluureline korraldus ja, mis kõige olulisem, ei osata Venemaale piisavalt survet avaldada. Selle asemel üritatakse edasi ajada mingeid majandussuhteid," lausus Saks.

"Aga ma ütleksin veel kord, et Venemaa ei ole võimeline praegu asuma tegutsema nii-öelda suuremana või korraldama suuremat sõjalist operatsiooni Ukraina sõja kõrval, et selleks ei ole ressursse ega reserve ja varusid," lisas Saks.

Strateegilise initsiatiivi küsimus

ERR rääkis Rainer Saksaga lääne meedias avaldatud sõja võimalikust laienemisest hoiatavatest artiklitest ka mai lõpus.

Siis kurtis Saks, et läänes ilmuvad tihtipeale Venemaa sõnumitest üsna kriitikavabad kajastused, mida Venemaa kasutab ära ka oma inforünnakute korraldamiseks eesmärgiga haarata strateegilist initsiatiivi.

Kolmapäeval tõdes Saks taas, et Venemaa strateegiline olukord on varasemast veelgi rohkem järsult halvenenud.

"Alates maist on see pidevalt halvenenud ja alates juunist eriti, kui on olnud suuremad rünnakud Moskvale, mis näitasid, et Venemaa õhukaitse ei tule olukorraga toime. Täna öösel on kolm suurt naftarafineerimise tehast saanud tabamuse. On väga raske ette kujutada olukorras, kus Venemaal endal sisuliselt õhukaitse täielikult puudub, et hakatakse pidama veel mingisugust suuremat sõda Ukraina sõja kõrval. See ei ole pädev analüüs, julgen ma väita, ja see on pigem selline infosõda," lausus Saks.

Väga oluliseks võiduks peab Saks Venemaa jaoks teisipäevast rahvusvahelise olümpiakomitee otsust lubada Vene sportlased uuesti olümpiale.

"See olümpiakomitee otsus ongi näide sellest, kuidas Venemaa tegelikult arvestab sellega, et see nii-öelda ühtne väärtusruum sellisel kujul ei toimi. Ja see olümpiakomitee otsus näitab, et sellisel tipptasemel töötavad inimesed, kes peaksid olema moraalsed liidrid maailmas, tegelikult absoluutselt ei arvesta nende väärtustega, mida nad oma asutuse deklaratsioonis on deklareerinud. Nüüd selgub, et kõik see on vale. Ja kuna seda juhib Lääne-Euroopast pärit inimene, siis loomulikult jätab see laiema depressiivse mulje nendele, kes nendest väärtustest hoolivad. See on moraalses plaanis väga oluline võit Venemaa jaoks. Aga nende asjadega tegeletakse pidevalt, need ei ole ajastatud praegusele hetkele. Venemaa on taotlenud selle asja ümberpööramist juba sellest hetkest, kui piirang Venemaa sportlastele kehtestati," rääkis Saks.

Vene naftatootmist ootab ees järsk langus

Rääkides Ukraina kauglöökidest Venemaa naftarafineerimistehastele, ütles Saks, et see on Venemaad viimas väga raskesse olukorda.

"Need tehased kuuluvad erakapitalile. Nad ei ole enamasti riigi omanduses, seal võib olla riigi osalusega ettevõtteid, kes on nende omanikud. Ja nad ei saa riigieelarvest raha nende tehaste remontimiseks. Nad peavad selle raha hankima pankadest, krediidiasutustest, ja nüüd võib neil tekkida raskusi selle krediidi saamisel. Tõenäoliselt riik üritab kuidagi toetada, sest Venemaa valitsus on huvitatud, et need tehased töötaksid. Nad on riigi logistika ja kõige muu seisukohalt olulised, aga kasvõi sellepärast, et kui Venemaa nafta töötlemine lõpeb või kahaneb väga olulisel määral, siis ei saa Venemaa seda naftat, mida ta puuraukudest toodab mitte kuhugi panna," rääkis Saks.

"Ta ei saa oma eksporti suurendada, see on niigi langenud tänu sanktsioonidele ja Ukraina rünnakutele. Mahuteid on kõvasti hävitatud. Naftapuurkaeve ei saa niisama konserveerida. Kui see kõik nii poole aasta kuni aasta jooksul jätkub, ootab Venemaa naftatootmist järsk langus, ja selle taastamine võtab väga pikki aastaid. Nii et ma arvan, et nad ikkagi üritavad need naftarafineerimise tehased võimalikult kiiresti uuesti tööle saada," lisas ta.

"Kuid mida rohkem neid puruks lastakse, seda suuremad probleemid sellega kaasnevad, sest väga palju tehnoloogiat tuleb sisse osta väljastpoolt. Ja kui on juba tekkimas tõsine defitsiit nendest seadmetest, mida purustatakse, siis on uusi hankida järjest raskem. Tekib lumepalliefekt," ütles Saks.

Saksa sõnul on Venemaal üks väheseid eeliseid ballistiliste rakettide kasutamine, mille vastu napib Ukrainal õhukaitset.

"Praegu on Venemaal õnnestunud välja kurnata Ukraina õhutõrje ballistiliste rakettide vastu, see hoiab neid kuidagi vee peal. Muidu ma väidan, et neil oleks edasisi sõjaplaane teha väga keeruline," lõpetas Saks.