Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed on üksmeelel, et mitte kõiki punamonumente ei pea hävitama, kuid neile on vaja õiget kohta. Hea näitena märgib komisjoni liige Margit Sutrop (Reformierakond) Maarjamäe lossi hoovi, kuhu on koondatud mitmed punamonumendid.

"Need peavad seisma õiges kohas, mitte sümbolina võidust eesti rahva vastu, vaid seisma seal, kus need on ajaloo objektid, mida vaadata," lausus Sutrop.

Neid monumente, millel kunstilist ega kultuurilist väärtust pole, ei ole mõtet ka säilitada.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must (Keskerakond) ütles, et igasse mälestusmärki ja sümbolisse tuleks suhtuda isemoodi. Raadi punamonumendi juhtumile viidates lisas ta, et erilist tähelepanu tuleb pöörata neile aumärkidele, mis on ühtlasi hauatähised.

"Kui miski on seotud matmispaikade ja kõige muuga, siis neid asju ei teisaldata pasuna, muusika, paraaditseva trummilöömisega või kuidagi nii, et sellel oleks kellegi solvamise või ärategemise märk," lausus Must.

Ta lisas, et peab õigeks küll võõrvõimu sümbolite teisaldamist, kuid seda ei tohi teha ilma selgituseta.

"Enne kui ajada kallur ette ja öelda, et nüüd me juba viime midagi kivipurustajasse, enne seda kindlasti tuleb rääkida, seletada, õpetada, mis see oli, mida räägib ja mõnest asjast jätta võib-olla ka hoiatav eeskuju," ütles Must.

Halvad näited punamonumentide säilitamisel on need ausambad, mille tekst ja lugu on propagandistlik. Kultuurikomisjoni aseesimees Jaak Valge (EKRE) ütles, et selliseid eksitavad monumente kohtab Eestis kõikjal, sealhulgas Saaremaal.

"Monumendid, kus on kirjas, et siin hävitati Nõukogude inimesi või midagi taolist – tegelikult võis olla tegemist metsavendade lahinguga, mille tõlgendus meie tänapäevase teadmise kohaselt on hoopis teistsugune, kui see, mis seal kirjas on," lausus Valge.  

Riigikogu kultuurikomisjoni hinnangul on vaenulik sümboolika üldiselt õigeaegselt eemaldatud, hiljaks jäädi vaid pronkssõduri teisaldamisega.