Pärast Venemaa ulatuslikku sissetungi Ukrainasse leiti Eestis, et meie avalikus ruumis pole kohta okupatsiooni sümboliseerivatele punamonumentidele. Nendest osa olid hauatähised, mis asendati Eesti sõjamuuseumi koordineerimisel neutraalse tähisega.

"160 hauatähist on asendatud neutraalse hauatähisega ja 95 monumenti, mis pole olnud hauatähised, on kas eemaldatud või on neilt eemaldatud vastav sümboolika. Avalikku ruumi on neid alles jäänud veel 24 ja seda põhjusel, et nende eemaldamiseks puudub maaomaniku nõusolek," ütles sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Nn punamonumentide eemaldamise seaduse jättis president eelmisel kevadel välja kuulutamata. President põhjendas seda sellega, et seadus on vastuolus põhiseadusega. Uus valitsuse koosseis pole seaduse muutmisega edasi liikunud.

"Pärast seda, kui president jättis seaduse välja kuulutamata, arutas Riigikogu eelmise aasta 27. septembril presidendi märkusi ja otsustas mitte toetada seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. Seega tuleks eelnõu presidendi märkustest tulenevalt muuta. Uusi muudatusi valitsus ja Riigikogu veel arutanud ega heaks kiitnud ei ole," kirjeldas olukorda justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna asekantsler Heddi Lutterus.

Politsei vaates on punamonumentide eemaldamine mõistlik. "Võime öelda, et selle poolteise aasta jooksul, mis on möödunud ajast, mil enamik punamonumente teisaldati, on korrakaitse vaates läinud asi paremaks. Me peame vähem tegelema ideoloogiliselt laetud koosolekutega ja nendega kaasnevate avaliku korra rikkumistega. Ilmselgelt on meil avalikus ruumis sümboolikat vähem ja selles on oma osa monumentide teisaldamisel. Eks see monument ole üks agressori sümbol, mis toob kaasa ka selle, et inimesed tahavad ka ise kasutada keelatud sümboolikat," ütles Narva politseijaoskonna juht Indrek Püvi.

Avalikus ruumis asunud sõjahaudadest on sõjamuuseum jõudnud ümber matta ligemale 2000 inimese säilmed. "2022. aastal tulid 20 matmiskohast välja üle 800 inimese säilmed. Eelmisel aastal oli ümbermaetavaid hauakohti 48, kust tuli välja üle 1100 säilme. Oleme jätkanud seda tööd ka sel aastal ja usun, et tööd on meil veel kaheks aastaks," ütles Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.