Muinsuskaitseameti kinnitusel on Raadi monument mälestiseks kuulutatud haud. Sõjahaudade kaitse seaduse järgi ei ole ümbermatmiseks ja hauamonumendi või tähise teisaldamiseks vaja muinsuskaitseameti luba.

Ümbermatmise kohta ütleb sama seadus, et seda võib teha säilmetega, kui haud asub ebasobivas kohas ehk pargis või muul haljasalal ja hoones tiheasustusaladel väljaspool kalmistuid. Samuti kohtades, kus toimuvad massiüritused või asuvad haudadega mitteseotud rajatised või ka muudes kohtades, kus ei saa sõjahauda väärikalt kohelda.

Endine Tartu volikogu esimees Aadu Must ütles ERR-ile, et kahtlemata kasutas nõukogude propaganda neid sõjahaudu ära ja teema pole terav üksnes Eestis. Oluline on aga, et sõda monumentidega ei muutuks sõjaks langenutega.

"Põhiline, et hukkunud inimesed väärivad austust ja lugupidamist. Omal ajal Prantsuse president [Georges] Pompidou käis külas Venemaal, käis Stalingradis ja venelaste üllatuseks viis ka Saksa sõduritele pärja, leinates ka neid kui fašismi ohvreid. Aga loomulikult on igal haual oma lugu," sõnas Must. "Kui haudadest hakkavad saama propagandaobjektid, kui need on mingisuguse üleoleku, okupatsiooni ülistamine või midagi sellist, siis tuleb loomulikult asi normaliseerida."

Ta lisas, et sõjahaudade regulatsioon on keeruline ja nõuab delikaatsust, seda ei saa teha ratsaväerünnakuga paraadkorras. Riigivõimul ja kohalikul võimul tuleb need asjad rahulikult ja lugupidamisega lahendada.

"Ma ei ole hetkel oma kalli kodulinna projektiga lähemalt tuttav, aga olen seda meelt, et Tartus on asjad alati tehtud läbimõeldult, rahulikult, kultuurilise tunnetusega ja loodan, et see ka seekord on niimoodi."

Sõjahaudade ümbermatmist korraldab sõjamuuseum

Sõjahaudade ümbermatmist korraldab kaitseministeeriumi haldusalal tegutsev sõjamuuseum. Muuseumi direktor Hellar Lill ei pea samuti Raadi parki haudadele sobivaks.

"Kui kohalik omavalitsus niimoodi leiab, et nende linnas ei ole see sobilik koht. Ja tõepoolest öeldakse, et pargid, haljasalad linnakeskväljakud ei ole kohad, kus surnud peaksid olema maetud," ütles Lill.

Eestis on umbes 150 matmispaika väljaspool kalmistuid. Kui paljud neist väärivad ümbermatmist, sõltub omavalitsustest.

"Loomulikult see ei kuulu siia, see ei ole meile kellelegi mälestusmärk. Aga alati tuleb mõelda, millal see viiakse ja kas on vaja just sel ajal äkilisi liigutusi, kui nüüd hakkas sõda. Tegelikult oleks võinud selle ammu ära viia. /.../ Ma ei poolda kindlasti sellist käiku nagu oli 2007. aastal. See tuleb teha viisakalt, ette teatatult, põhjendatult, siis on kõik okei," kommenteeris Tartu volikogu liige Jaan Toots (KE).

"Ma arvan, et praegusel hetkel pigem on provokatsioon selliste monumentide avalikus ruumis säilitamine. Ma usun, et me kõik praegu mõistame, nähes, mis toimub Ukrainas, et me ei saa toetada sellist ajalootõlgendust mitte mingilgi moel," ütles Tartu Ülikooli mõtteloo professor, Eesti 200 liige Pärtel Piirimäe.

Tema hinnangul ei tohiks monumenti lammutada, vaid viia näiteks ajaloomuuseumisse. Säilmetele võiks üks võimalik paik olla Raadi surnuaia sõjaväekalmistu. Haudade arv monumendi juures arvatakse olevat 200 ja 400 vahel. Säilmete välja tuues püüab sõjamuuseum kadunud tuvastada nii palju kui võimalik.

"Peab silmas pidama ka seda, et tihtipeale matmiskohtade all nimed ja säilmed ei pruugi ühtida ehk on olnud juhtumeid, kus tuvastatakse üle kümne inimese säilmed, aga ei olnud komplektsed. Ehk neid matmispaiku rajati üsna suvaliselt," ütles Lill.

Tartu linnapea Urmas Klaas ja volikogu esimees Tõnis Lukas pöördusid esmaspäeval kaitseministri ja kultuuriministri poole, et tehtaks otsused, mis võimaldaks ümber matta Raadi punamonumendi ümber pargis asuvad säilmed, mille nõukogude võim on sinna sõjajärgsel perioodil matnud, ning teisaldada ka hauamonument.