Sellest kohast, kus peatusime, oli näha, et linn on tugeva tule all ning paljud majad juba põlesid. Peale 15-minutilist lebamist tule all otsustasime lahkuda nii ebameeldivast kohast. Seda enam, et killud kassettmoonast lendasid meile juba suhteliselt lähedal.

"Viimastel nädalatel on siin valitsenud selline olukord. Seal kandis käivad tulised lahingud. See on viimasel ajal siin tavaline," iseloomustas olukorda Bahmuti territoriaalkaitse võitleja Vladimir.

Vladimir ja tema relvavennad on kohaliku territoriaalkaitse võitlejad. Nende positsioonidel on praegu veel rahulik.

"Meie lähedal tulistatakse pidevalt. Me näeme neid tulistamisi oma positsioonidelt. Meie positsioon pole veel pihta saanud. Raketid, suurtükid. Oleme ka lennukeid näinud. Meie vastu kasutatakse kõike. Olukord teravneb. Kuu aega tagasi oli siin täiesti rahulik, me ei kuulnud lahinguhääli. Nüüd aga läheb iga päevaga intensiivsemaks," rääkis Vladimir.

Saja meetri kaugusel Vladimiri kontrollpunktist rohisid kohalikud elanikud põldu. Selgus, et tegemist on kohaliku puukooli põlluga, mis on jäänud ainsaks sissetulekuallikaks siinkandis.

"Tehased on suletud, kõik on kinni, kuskil kukuvad pommid. Töökohti enam ei ole, sellepärast peamegi otsima midagi siinkandis. Mul on kodus väike laps ja ma tahan endale sissetulekut ja positiivseid emotsioone. Seda ma saangi töötades siin endasarnaste inimestega," rääkis Julia.

Siin kasvatatakse õuna-, kirsi- ja aprikoosipuude istikuid. Isegi sõda pole siiani seganud puukooli tööd.