Eelmisel nädalal leidis Saksamaa lääneosas Hollandi piiri lähedal asuvas Nordwaldes aset läbiotsimine ja seda kunagise Saksamaa esiluuraja August Hanningi kodus. Hanning peeti kinni kahtlustatuna riigireetmiseni küündivas spionaažis.

Kahtlustused puudutavad aega, mil ta oli juba välisluure juhi kohalt lahkunud ja pakkus konsultatsiooniteenuseid. Selgus, et seejuures kasutas ta oma endise kabinetiülema ja jätkuvalt välisluures töötava Manfred Dankesreiteri abi.

"Täpsemalt väidetakse, et härra Hanning sai kuni 2022. aasta juunini Manfred D.-lt ligi 2000 dokumenti, millest osa olid konfidentsiaalsed – see tähendab, et need olid mõeldud kasutamiseks üksnes välisluure juhtkonnale. Ühel juhul on kahtlustus, et härra Hanning kasutas salastatud informatsiooni, et ette valmistada analüüsi ühe välisriigi luure töötajale. Teisel juhul väidetakse, et ta edastas infot pärast ulatuslikku teabevahetust ka teise luureteenistuse töötajale," lausus Saksamaa prokuratuuri pressiesindaja Ines Peterson.

Millise kahe riigi luureteenistusest jutt käib, prokuratuur ei täpsusta. Saksa meedia spekuleerib Hiina ja Aserbaidžaaniga, samuti on välja toodud Hanningu varasemad seosed Venemaaga. Lekkinud materjalidena on nimetatud eelkõige julgeolekuülevaateid ja materjale, mis puudutasid näiteks Iraani tuumaprogrammi või Vene relvajõudude kohta valminud analüüsi.

"Ma arvan, et see kahju esialgu on hoomamatu. Need killud, mis on ajakirjanduses ilmunud, need ei võimalda praegu seda suurust ka hästi hinnata kas või seetõttu, et on arusaamatu, mis riigi kasuks Hanning koostööle asus. Siin on räägitud Venemaast, Hiinast ja Aserbaidžaanist. Ja ka see ajahetk - kas ta on olnud värvatud juba sellel ajal, kui ta ametis oli või peale seda, kui ta lahkus. See ajahetk, millal see kõik toimuda sai, see on väga oluline," rääkis Eesti kaitsepolitseiameti endine juht Arnold Sinisalu.

Konkreetse kahju ulatus alles selgub. Saksa välisluure maja on suur, samas ametkonna volitused on seni olnud suhteliselt väiksed. Nii võib-olla ei olegi tegu ülemäära tundliku infoga, mis saanuks lekkida. Küll aga on siin mängus ka teiste riikide saladused ja üldine mainekahju on tohutu.

"Kahju välisluureametile BND on tohutu. Seda juba üksnes seetõttu, et selline reetmine toob kaasa pikaajalise kahju BND usaldusväärsusele, eriti luurepartnerite seas, kellele BND toetub," ütles ARD ajakirjanik Michael Götschenberg.

"Teine on puhtalt sümboolne kahju, mis on tekkinud. See ei puuduta üksnes Saksamaa luureteenistust, vaid üldse Saksamaa riiklust, kuidas neid riigiinstitutsioone usaldada saab, kui luureteenistuse pealik on salajasele koostööle asunud. Siinjuures tuleb kohe ära märkida seda, et fakt iseenesest, et selline asi avastati, on jälle väga positiivne," lausus Sinisalu.

"Eks sakslased ju omal ajal olid väga iseteadlikud ja teadsid palju paremini kui meie, kuidas Venemaa töötab ja kuidas Hiina töötab ja nõnda edasi. Ajalugu on teinud omad korrektuurid. Võib-olla see on natuke enesekindluse ja eksimatuse sündroomi järelm ja üks tulemus. Ma loodan, et sisu poolest see asi ei ole väga hull, eks paistab, praegu on liiga vähe teada," ütles Eerik-Niiles Kross.

Hanning juhtis välisluureametit aastatel 1998–2005 ehk juba üle 20 aasta tagasi, mil Saksamaa liidukantsler oli Gerhard Schröder. Tema spionaažitegevuse ajavahemikuks nimetab prokuratuur aastaid 2010–2022. Kui pika sammu on tänane Saksamaa sellest ajast eemale astunud?

"Saksamaa on tohutus muutuses ja eri jõud rebivad seda eri suundades. Me kõik muretseme, et AfD, kohati putinistlik, lausa paremjõud, on kõige populaarsem poliitiline jõud. On võitnud mõned kohalikud valimised. Kas see nüüd tähendab suurt pööret järgmistel saksa Bundestagi valimistel, seda on esialgu vara öelda, aga tormiline meeleolu seal pisut on. Vanad suured erakonnad – neil läheb üsna kesiselt. Saksamaa üritab ennast samal ajal lahti haakida teise maailmasõja järgsest hästi vaoshoitud hoiakust, sest sõjalise poole pealt on sakslased ju üritanud maailmale aastakümneid tõestada, et nad on oma vigadest õppinud. Eks nad on hakanud teistsuguseid vigu tegema, nagu ikka juhtub. Kuhu Saksamaa läheb, on Euroopa tuleviku jaoks üks võtmeküsimus praegu," lausus Kross.

Saksamaal käib praegu debatt välisluurele suuremate volituste andmise üle. Ja eelmisest nädalast pärinevad ühtlasi kaadrid, mis iseloomustavad vahekorda oleviku ja mineviku vahel. Esimesel hoiatab tänane välisluurejuht ohtude eest.

"Saksamaad ohustab vägivaldsesse konflikti tõmbamine Venemaa poolt. Leipzigi rünnaku katse on üks näide sellest. Mitte ükski teine riik ei kujuta endast praegu Saksamaale nii otsest, ulatuslikku ja konkreetset ohtu," ütles Saksamaa välisluure juht Martin Jäger.

Teisalt tähistab kunagine liidukantsler Gerhard Schröder Venemaa presidendi Vladimir Putini sünnipäeva ja külastab Venemaa kaubandusketi kauplust, mille nõukogusse ta nüüd kuulub.