Pariisi eeslinna ühest lütseumist alguse saanud meeleavalduste laine on levinud üle riigi.

"Esiteks tahame seda, et nad kuulaksid õpilasi ja küsiksid meilt otse, mida me soovime, sest praegu nad minu arvates meid tegelikult ei kuula. Me lihtsalt nõuame, et eraldataks rohkem raha, mujale oskavad nad küll vahendeid suunata, näiteks sõjaväele, kuid mitte haridusele ega noortele," rääkis õpilane Leakim.

"Kui linna keskustes, suurlinnades on koolides õppetingimused head, on tasemel õpetajad, siis just rahvarohked äärelinnad on problemaatiline koht," ütles Prantsusmaa poliitika vaatleja Vootele Päi.

"Haridussüsteem tekitab sellist ebavõrdsust, et kui sa oled vaesemast piirkonnast tulnud, siis sul ei ole viimastel aastatel vajalikku õpetajat, kes sulle annaks vajalikud tunnid, sa ei saa teha eksameid ja sa ei saa lõpuks heasse ülikooli," lisas ta.

Õpilased on blokeerinud üle saja kooli, lõhutud on miljonite eurode väärtuses vara, vahistatud on sadu inimesi, kümned on saanud meeleavaldustel vigastada. Kolmapäeval kaotas teismeline politsei šokigranaadi läbi käe.

Lütseumiealistega on liitunud ka paljud üliõpilased.

"Meil on sellest kõrini. Meil ​​on kõrini sellest, et meid peetakse lasteks, kes ei oska üldse sõna sekka öelda, ülikoolides on meil aga ressursid ja raha otsakorral. Näiteks minu ülikoolis polnud eelmisel aastal kolm kuud tualettpaberit ja meil lihtsalt ei jätku vahendeid, et kõik saaksid üliõpilaste sööklas süüa. Õppejõude on raske leida, valitseb täielik kaos ja meil on sellest kõrini. Meil ​​on sellest kõigest kõrini," lausus tudeng Alix Picavet.

"Praegu ma olen näinud sotsiaalmeedias ja ka Eesti ühismeedias, kus räägitakse, et see justkui on vandaalide mäss. Et nad ei taha õppida, nad tahavad lihtsalt protesteerida. Tegelikult see kindlasti nii ei ole," ütles Päi. "Nendest valdav enamus on alaealised noored, kelle puudub igasugune varasem karistusregister. Ongi tudengid, õpilased."

Riik on keerulises olukorras, ühelt poolt tuleb haridussüsteem hoida funktsionaalsena, teiselt poolt nõuab terav eelarvekriis kärpimist.

Reedel lubas Prantsusmaa valitsus saata koolidesse 3000 uut õpetajat.

"Oleme harjunud kuulma sõnu ja nägema selliste sammude astumist, mille eesmärk on vaid aega võita ja minu jaoks on see just selline olukord. Teade abiliini loomisest ja 3000 õpetaja kaasamisest on küll hea, kuid sellest ei piisa. Vajame palju enamat ja seetõttu jätkame, kuni saavutame piisava tulemuse," lausus tudeng Raphaelle.

"See on alles algus, mistõttu peame mobilisatsiooni jätkama. Seepärast kutsun kõiki lütseumiõpilasi ja ka kõiki teisi – lapsevanemaid, töötajaid – üles osalema teisipäeval, 13. oktoobril, toimuval olulisel protestiaktsioonil, blokeerima oma koole ja õppeasutusi ning tulema koos meiega meelt avaldama," ütles lütseumide õpilaste liidu sekretär Marius Mesnil.

Kuidas jälgib toimuvat Prantsuse kultuuri ja keele üks maaletoojatest, prantsuse lütseum Tallinnas?

"Need probleemid Eestis ja Prantsusmaal ei ole ju erinevad, mured koolides on tegelikult samad. Võib-olla erinevus on selles, et kui Eestis inimesed usuvad rohkem, et nad saavad oma elu paremaks muuta väga madalal tasandil, kooli tasandil, siis Prantsusmaal ikkagi oodatakse, et riik oleks, teeks, tuleks, otsustaks," rääkis prantsuse lütseumi direktor Peter Pedak. "Eestlane on minu meelest praktilise elu korraldamises lihtsalt nutikam. Meie õpilased pigem on ise oled oma õnne sepp mõttega."

Kooliõpilastega on liitunud ka paljud õpetajad.

"Aga huvitav on ju see, et õpilastega on praeguseks ühinenud ka õpetajad ja lapsevanemad ja üliõpilased ja muud toetajad. Selles mõttes laste mäss ei ole see juba enam ammu," ütles Pedak.

"Ametiühingud, üks suuremaid ametiühingute keskliite, mis seal on, õpetajad on ka selle protestiaktsiooniga kaasas," märkis Päi.

"Olen ​​siin õpetajana, et kaitsta õpilasi, kes blokeerivad täna oma keskkooli ees teed. Nagu näha, võitlevad nad selle eest, et teha kuuldavaks oma õpilaseõigused," lausus inglise keele õpetaja Charlotte Beaubeau.

Samas, protestid tänavatel on Prantsusmaa poliitkultuuri osa.

"Natuke tuleb ka imetleda, et sel ajal, kui päris arvestatav osa ülejäänud lääne ühiskonnast kaob kusagile Tiktoki ära, kaugeneb demokraatiast ja langes kusagile muusse maailma, siis on mõnevõrra muljet avaldav, et inimesed on valmis mobiliseeruma, üksteist toetama. Ja ei lepita sellega, et oma meelsust avaldatakse üks kord nelja või viie aasta jooksul," rääkis Päi.

Koolilaste meeleavaldused annavad paraku veelgi hoogu juurde paremäärmuslastele.

"Vasakäärmuslased võtavad sealt praegu oma punkte, mis on täiesti arusaadav ja loogiline. Samas see mobiliseerib ka parempoolsust. Kõige keerulisem ongi praegu tsentristidel. Kui vaadata Euroopa tugevuse ja ühtsuse seisukohast, Ukraina toetamise seisukohast, siis Eesti peaks hoidma väga hinge kinni, et kevadel suudaks keegi tsentristlikest kandidaatidest jõuda teise vooru Prantsusmaa presidendivalimistel ja need ka võita Praegu see tundub järjest ebatõenäolisem. Kõik need protestid praegu vähendavad seda tõenäosust ja nii vasak- kui ka parempoolsed on väga venemeelsed," lausus Päi.

Ja paraku on koolilaste alustatud meeleavalduste ärakasutajate seas ka välisriike.

"On kinnitatud juhtumid, et seal on ka välisriikide sekkumine hübriidsõjameetmetega, mis seda kõike veel võimendab. Venemaalt trollifarmid, aga ka paremäärmuslikud tõukejõud teiselt poolt Atlandi ookeani," nentis Päi.