Pärast USA ja Venemaa presidendi mullust kohtumist Alaskal hakati Moskvas rääkima mingist "Anchorage'i vaimust", pidades silmas väidetavaid salakokkuleppeid seoses Venemaa sõjaga Ukraina vastu. Möödunud aasta jooksul tundus, et Anchorage'i vaim on peaaegu täielikult haihtunud, kuid diislikütuse tehing tuletas selle taas meelde.

"Mõlemad pooled püüavad taastada Anchorage'i vaimu, seekord energiakokkulepete vormis. Venemaa jaoks on selle kokkuleppe tegelik eesmärk suurendada USA survet Ukrainale, et Ukraina ei ründaks Venemaa naftatöötlemistehaseid. Või siis provotseerida USA ja Ukraina suhetesse süsteemne kriis," lausus politoloog Volodõmõr Fessenko.

Donald Trumpi pühapäeval väljakuulutatud energiarahu tuli üllatusena nii Moskvale kui ka Kiievile. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas kohe oma valmisolekut lõpetada rünnakud Venemaa energiataristu objektide vastu, kui Venemaa vastab samaga. Seni on Venemaa sihipäraselt ja süstemaatiliselt hävitanud Ukraina energiarajatisi, püüdes muuta Ukraina linnade elanike elu talumatuks.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško kutsus elanikke üles linnast ajutiselt lahkuma. Kui paljud inimesed tema üleskutset järgivad, pole teada.

"Selle peavad otsustama inimesed ise. Me ei saa nõuda, et inimesed oma kodud maha jätaksid. Inimestel, kes on juba nii kaua sõjaoludes elanud, on äärmiselt raske oma kodust lahkuda," nentis Ukraina Punase Risti staabi aseülem Andrii Pozdnjakevitš.

Lahkumiseks on vaja transporti. Kiievi pearaudteejaama kogu aeg sisse ei saa. Õhuhäire ajal suletakse jaamahoone ning reisijad peavad oma ronge ootama jalakäijate tunnelis. Seal on ka eraldi ala lastega reisijatele.

"Me ei reisi kuigi sageli. Praegu sõidame sunniviisiliselt Lääne-Ukrainasse, sest Kiievis ei ole turvaline. Meie kogemuse põhjal hilinevad rongid mõnikord, kuid ei saa öelda, et see juhtuks pidevalt," rääkis Kostjantõn.

Sõda on ettearvamatu. Kui päeval oli rongide keskmine hilinemisaeg umbes 3,5–4 tundi, siis õhtul, õhuhäire ajal, on see 2–2,5 tundi. Vähemalt meie rong Harkivisse hilineb 50 minutit.

Hilinemiste põhjuseks on elektrikatkestused ja õhuhäired. Õhuhäire korral rong peatub ja reisijad on sunnitud vagunitest lahkuma.

"Täna toimus evakueerimine Kožanka jaama piirkonnas. Seisime seal tund ja 12 minutit. See oli enne Kiievit. Siit edasi sõitsime, jumal tänatud, ilma evakueerimiseta. Mõnikord juhtub aga, et teel Harkivisse tuleb ette ka kaks evakueerimist," lausus rongiülem Mõkola Šapoval.

Raudteel toimuv näitab veelkord, et sõda mõjutab üha enam ka rindejoonest kaugemal asuvaid piirkondi, samal ajal kui rindejoon ise peaaegu ei muutu.

"Mõnes kohas me liigume edasi, teisal taganeme. Tuleb mõista, et praegu on tegemist taktikaliste pealetungioperatsioonidega, mis ei too kaasa strateegilist tulemust. Teisest küljest ei saa neid ka üldse tegemata jätta, sest vastasel juhul võiksime aina taganeda, kuni jõuame Kiievini välja," rääkis sõjaanalüütik ning fondi "Tule elusana tagasi" juht Taras Tšmut.

Praegu käivad kõige aktiivsemad lahingud Donbassis. Venemaa ei kavatse loobuda oma plaanidest vallutada täielikult Donetski ja Luhanski oblast, mille ta juba 2022. aastal enda koosseisu arvas.

"Nende territooriumide kaotamine mõjutaks oluliselt kogu sõja edasist käiku, sealhulgas Venemaa positsioone läbirääkimistel, Ukraina positsioone ja palju muud," märkis Tšmut.

Ukraina armee on juba aasta aega püüdnud reformida vägede juhtimissüsteemi, luues ajutiste väegruppide asemel alaliselt tegutsevaid korpusi. Kuid vähemalt Donbassis toimub vägede juhtimine endiselt vana mudeli järgi.

"Selle asemel, et moodustada juba 2024. aastal tugevate brigaadide baasil diviisid ning ühendada need järgmisel aastal korpusteks, mis suudaksid juhtida suuri operatsioonisuundi ja ulatuslikke territooriume, liigume meie mingit oma kummalist rada pidi. Ometi on sellised struktuurid olemas paljude riikide armeedes, sealhulgas Ameerika Ühendriikide ja Venemaa relvajõududes. Ma ei tea, miks me neid vigu teeme," lausus Tšmut.

Bahmuti vallutamiseks kulus venelastel 2023. aastal kümme kuud. Pokrovski vallutamiseks läks üle aasta. Kui kaua kulub Vene vägedel Slovjanski ja Kramatorski vallutamiseks, ei oska praegu keegi öelda. Need on viimased suuremad Donbassi linnad, mis on veel Ukraina kontrolli all

"Võib juhtuda, et saadate lahingusse miljon inimest ja nad kõik hukkuvad. Aga võib ka juhtuda, et saadate palju vähem inimesi, kuid kasutate teistsugust taktikat – ja nad saavutavad tulemuse. See on sõjapidamise täiesti teistsugune olemus. Just see on huvitav, sest näiteks Euroopa ei mõista seda. Euroopas arvatakse endiselt, et tänapäevane sõda, tulevikusõda ja isegi see, mis praegu Ukrainas toimub, näevad välja samasugused nagu sõda kümme aastat tagasi," rääkis Tšmut.

Vigade eest makstakse inimeludega. Ukraina, nagu ka Venemaa, ei avalda oma kaotuste arvu. Ukraina kindralstaabi andmetel kaotas Venemaa aga ainuüksi eelmisel kuul üle 40 000 sõduri hukkunutena, saavutamata samal ajal ühtegi märkimisväärset tulemust.

Tšmuti hinnangul eristab Venemaad Euroopa riikidest just suhtumine inimkaotustesse.

"Nende jaoks ei maksa inimelu absoluutselt midagi, samas kui NATO riikides hinnatakse selle hinda ülimalt kõrgelt. Seetõttu võivad nad (Venemaa – toim.) täiesti rahulikult ohverdada 10 000 või 100 000 inimest mõne riigi või territooriumi vallutamiseks ning nende jaoks ei tähenda see midagi. Ma ei ole kindel, kas leidub palju Euroopa riike, kes oleksid valmis samasugusteks sammudeks – ohverdama oma iseseisvuse nimel 100 000 inimest," lausus ta.