Sõja 77. päev: Ukrainlased võtavad vähehaaval Harkivi oblastit tagasi

{{1652238000000 | amCalendar}}
Plahvatus Mariupolis Azovstali tehase juures.
Plahvatus Mariupolis Azovstali tehase juures. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina väed suruvad aegamööda Vene vägesid Harkivi alt ära, kuid rõhutas samas, et relvajõude ei tohi survestada pidevalt uusi võite kuulutama.

Oluline 11. mail kell 23.30:

- Ukraina tegi ettepaneku viia läbi Azovstali terasetehase raskelt haavatud kaitsjate ja sõja ajal vangi langenud Vene sõjaväelaste vahetuse; 

- USA kaitseametnike sõnul pole Vene vägede hüperhelirelvade kasutamine sõjas märkimisväärset mõju omanud; 

- Ukraina väed teevad edusamme Harkivi oblastis;

- Briti luure teatel käib võitlus Maosaare üle;

- USA luure näeb, et tuumarelva oht pole möödas;

- Ukraina: Vene väed jätsid Harkivi oblastisse maha "surmavad lõksud"

- Okupeeritud Hersoni juhtkond tahab piirkonna liita Venemaaga;

- ÜRO: Vene sissetungi tõttu on töö kaotanud umbes viis miljonit ukrainlast

- avaldati fotod Azovstali tehase kaitsjate ebainimlikest tingimustest.

Ukraina soovib vahetada Azovstali kaitsjate ja vangistatud Vene sõdurite vahetust

Ukraina tegi Venemaale ettepaneku teha Mariupolis Azovstali tehases raskelt vigastatud võitlejate ning vangi langenud Vene sõjaväelaste vahetus, ütles Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk kolmapäeval.

"Kokkulepet veel ei ole. Läbirääkimised jätkuvad," ütles ta.

Azovstali tehase kaitsjate kapten Svjatoslav Palamar ütles CNN-ile, et tema hinnangul on kõik tehases varju olnud tsiviilisikud nüüdseks välja saanud. Ta hoiatas samas, et suurte purustuste tõttu on täielikku hinnangut olukorrale keeruline anda.

USA kindral: Vene hüperhelirelvade kasutamisel pole mõju olnud

USA staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley ütles esindajatekoja kaitsekomisjonis, et Vene väed on kasutanud Ukraina sõjas väikeses koguses hüperhelirelvi, aga need ei ole otsustavat mõju omanud.

"Mis puudutab mõju sihtmärgile, siis peale relva kiiruse ei ole me siiani näinud märkimisväärset või mängumuutvat mõju," ütles ta.

USA kõrge kaitseametnik ütles teisipäeval, et Venemaa on siiani sõjas välja tulistanud kümme kuni 12 hüperhelikiirusega raketti. Milley kinnitas, et tegemist on esimese korraga, kui hüperhelirelvi lahingus kasutatakse. Tema sõnul on USA kaitseministeerium analüüsinud igat hüperhelirelvaga rünnakut, kuid nende detaile ta ei avalikustanud.

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles samal kohtumisel, et on samal arvamusel Milleyga ning tema hinnangul ei tähenda hüperhelirelvade kasutamine seda, et Venemaa liider Vladimir Putin tahab edasi liikuda tuumarelvade kasutamisele.

"Ma arvan, et ta püüab luua selle relva kasutamisega kindlat efekti. /.../ See liigub sellisel kiirusel, et seda relva on väga keeruline takistada. Aga see pole mängu muutnud," rääkis Austin.

Austin: USA ei usu, et Putin tahaks NATO vastu astuda

USA ei usu, et Venemaa liider Vladimir Putin tahaks sõjaliselt NATO vastu astuda, ütles USA kaitseminister Lloyd Austin.

"Kui vaadata Putini kalkuleerimist, siis minu hinnangul ei taha Venemaa astuda NATO alliansi vastu," ütles ta.

Minister lisas, et NATO-l on 1,9 miljonit sõjaväelast. "Ja see on võitlus, mida (Putin) tõesti ei taha," sõnas ta.

Brittide teatel jätkub võitlus Maosaare üle

Briti kaitseministeeriumi teatel jätkub sõdimine Maosaarel, kus venelased üritavad kindlustada oma sealset garnisoni.

"Ukraina on edukalt rünnanut Vene õhutõrjet ja varustanud oma sõjalaevu Bayraktari droonidega. Vene varustuslaevadel on Musta mere lääneosas väga vähe kaitset, pärast ristleja Moskva uppumist ja Vene mereväe taandumist Krimmi," seisab Briti luure teates.

Venemaa jõupingutused suurendada oma kohalolekut Maosaarel annavad Ukrainale rohkem võimalusi haarata Vene vägesid lahingusse ja hävitada nende varusid, leiavad britid.

"Kui Venemaa tugevdab oma positsiooni Maosaarel strateegilise õhutõrje- ja rannikukaitse tiibrakettidega, saavutavad nad kontrolli Musta mere loodeosa üle," märkis Suurbritannia kaitseministeerium.

Droonirünnaku käigus hävitatud Vene tank T-90 Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/UKRAINIAN ARMED FORCES PRESS SER

Zelenski: Harkivis saadab meid edu, kuid ärme oota võite

Teisipäeva hilisõhtul tehtud pöördumises teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Ukraina väed on tagasi võtnud külasid Harkivi oblastis.

"Meie riigi relvajõud teatasid häid uudiseid Harkivi oblastist. Okupante tõrjutakse Harkivist tasapisi eemale. Olen tänulik kõigile meie kaitsjatele, kes hoiavad rinnet ja näitavad üles tõeliselt üliinimlikku jõudu sissetungijate väljatõrjumiseks," rääkis Zelenski.

Tema sõnul võib see tähendada uut etappi sõjas. Samas hoiatas ta võitude ootamise eest.

"Kutsun üles meie inimesi, eriti neid, kes on tagalas, mitte levitama liialt ülevoolavaid emotsioone. Me ei tohi tekitada moraalse surve õhkkonda, kus hakatakse iga nädal või isegi iga päev teatud võite ootama," rõhutas Zelenski.

President kinnitas, et Ukraina relvajõud teevad kõik, et oma maa ja rahvas vabastada.

Ukraina sõdurid Harkivi oblastis 10. mail. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/STR

Ukraina: Vene väed jätsid Harkivi oblastisse maha "surmavad lõksud"

Harkivi kuberneri sõnul on linn tugeva tule all ja piirkonnas käivad ägedad lahingud, vahendas BBC. 

"Vene väed jätsid piirkonda maha surmavad lõksud, inimesed peavad jääma varjupaikadesse ja mitte veel minema tagasi vabastatud asulatesse," ütles kuberner. 

"Vaenlane on salakaval ja teeb kõik, et tsiviilisikud saaksid vigastada," lisas kuberner.

Kremli väitel Putin ei kuuluta välja sõjaseisukorda

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles kolmapäeval, et sisepoliitiline olukord riigis on stabiilne ja lükkas ümber väited, et Venemaa president Vladimir Putin kavatseb välja kuulutada sõjaseisukorra, vahendas CNN.

USA riikliku julgeoleku juht Avril Haines ütles teisipäeval, et praegune olukord Ukrainas suurendab võimalust, et Putin võtab kasutusele drastilisemad meetmed, sealhulgas sõjaseisukorra kehtestamise.

Okupeeritud Hersoni juhtkond tahab piirkonna liita Venemaaga

Ukraina Hersoni piirkonna uus venemeelne juhtkond kavatseb esitada ametliku taotluse, et piirkond saaks Venemaa Föderatsiooni osaks, vahendas CNN. 

"Hersoni piirkonna võimud pöörduvad Venemaa presidendi poole palvega lisada piirkond Venemaa koosseisu," seisab kirjas Telegrami kanalil, mis on seotud venemeelse Hersoni administratsiooniga. 

Ida-Ukraina venemeelsed blokeerisid oma territooriumil Facebooki kasutamise

"Juurdepääs USA firmale Meta, mis lubab sotsiaalvõrgustikes venekeelsete kasutajate vastu suunatud vihakõnet, on blokeeritud," teatasid Donetski oblasti separatistid.

Luhanski oblasti separatistid teatasid eraldi avalduses, et blokeerisid inimeste juurdepääsu Facebookile, vahendas The Guardian. 

USA luure: Putin võib siiski tuumarelva kasutada

Venemaa president Vladimir Putin võib pidada kaotust Ukrainas eksistentsiaalseks ohuks oma režiimile ja seetõttu kaasa tuua tuumarelva kasutamise, hoiatas USA riikliku julgeoleku juht Avril Haines teisipäeval. Ta andis koos teiste luureülematega senatile ülevaate ülemaailmsetest ohtudest.

Ukrainas nähakse ette pikka kurnamissõda, mis võib tuua Putinilt ootamatuid käike, mis teevad olukorda hullemaks, vahendab Guardian. Nende seas on täismobilisatsioon, sõjaseisukorra kehtestamine ja ka tuumarelva kasutamine, juhul kui Venemaa liider näeb, et sõjas ei ole olukord tema kasuks.

Haines rõhutas, et Putin ei kasuta tuumarelva enne, kui ta näeb eksistentsiaalset ohtu Venemaale või oma režiimile. Kuid luurejuht lisas, et kaotus Ukrainas võib tema jaoks just sellist ohtu tähendada.

Vigastatu Azovstali varjendis Autor/allikas: Twitter/Azovi polk/Dmõtro Kozatskõi

Azovstali kaitsja: iga päev võib jääda meile viimaseks

Azovstali terasetehases viibiv Ukraina sõdur kirjeldas neid tingimusi, milles seni tehases varjul olevad mehed peavad hakkama saada. Ta märkis ka, et allesjäänud võitlejad kannavad suuri kaotusi, samal ajal kui Vene sõdurid jätkavad rünnakut.

Azovi polgu liige, leitnant Illja Samoilenko ütles Sky Newsile, et vigastatud ja hukkunud sõdurite arv on väga suur ja võitlejad vajavad meditsiiniabi.

"Keegi ei ole oodanud, et me seisaksime venelastele vastu nii kaua, aga me võitleme endiselt. Oleme kandnud raskeid kaotusi," sõnas Samoilenko.

Ukraina ametnikud usuvad, et tehases on varjul veel 100 tsiviilisikut, kuid Samoilenko märkis, et tema teada on kõik tsiviilid evakueeritud. Ta lisas, et varjendites on äärmisel piiratud ressursid ning sealviibijad usuvad, et iga päev võib jääda neile viimaseks.

"Tulemus võib olla see, et vaenlane võtab meid kinni, mis tähendaks meile kindlat surma. Meie elu ei tähenda midagi, aga meie võitlus tähendab kõike."

Vigastatu Azovstali varjendis Autor/allikas: Twitter/Azovi polk/Dmõtro Kozatskõi

Azovi polgu juures tegutsev fotograaf Dmõtro Kozatskõi avaldas teisipäeval hulga pilte olukorrast Azovstali terasetehase varjendites. Fotodel on näha halvasti valgustatud ruumides haavatud mehi, kelle ravimiseks ei ole steriilseid vahendeid ja neid püütakse käepärasega abistada. Mitu sõdurit on mõnest jäsemest ilma jäänud.

ÜRO inimõiguste nõukogu Venemaa koha saab Tšehhi

ÜRO peaassamblee hääletas teisipäeval ülekaalukalt selle poolt, et inimõiguste nõukokku saab Venemaa asemel Tšehhi.

Venemaa osalus nõukogus peatati pärast seda, kui selgus, mida on Vene sõdurid Ukrainas korda saatnud.

Salajasel hääletusel osales 193 liikmesriigist 180. Neist 157 toetasid Tšehhi liikmesust, 23 jäi erapooletuks, vahendas Associated Press.

ÜRO: Vene sissetungi tõttu on töö kaotanud umbes viis miljonit ukrainlast

ÜRO agentuuri Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) teatel on pärast Venemaa sissetungi Ukrainas töö kaotanud 4,8 miljonit inimest. 

"Kui sõjategevus laieneb veel, siis suureneb töökohtade kaotus seitsme miljonini. Kui lahingud kohe lõppevad, siis oleks võimalik kiiresti taastada 3,4 miljonit töökohta," teatas ILO.

Esindajatekoda kinnitas 40 miljardi suuruse abipaketi

USA esindajatekoda hääletas teisipäeval selle poolt, et anda ligikaudu 40 miljardi dollari ulatuses abi Ukrainale. Nüüd peab selle poolt hääletama ka senat, enne kui president Joe Biden saab selle seadusena allkirjastada. Uue paketiga on kavas anda Ukrainale sõjalist ja humanitaarabi.

Senati demokraatide juht Chuck Schumer ütles varem teisipäeval, et kui esindajatekoda uue abipaketi kinnitab, tegutseb senat kiirelt, et eelnõu presidendi lauale saata.

Ukrainale abi andmise küsimuses on mõlemas kojas demokraadid ja vabariiklased näidanud harukordset ühtsust.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 26 350;

- tankid 1187;

- jalaväe lahingumasinad 2856;

- lennukid 199;

- kopterid 160;

- tiibraketid 94;

- autod ja muud sõidukid ning kütuseveokid 1997;

- laevad / paadid 12

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: